„Oli tunda põletust,“ ütles üks meeleavaldaja veekahuri joaga pihtasaamise kohta Thbilisis. Seda tunnet ei saanud tema sõnul kohe maha pesta.
Meeleavaldajad on kurtnud ka muude sümptomite, näiteks hingamisraskuste, köha ja oksendamise üle, mis kestsid mitu nädalat.
BBC World Service rääkis keemiarelvaekspertide, Gruusia märulipolitsei vilepuhujate ja arstidega ning leidis, et tõendid viitavad aine kasutamisele, mida Prantsusmaa sõjaväes nimetati camite’iks.
Gruusia valitsus teatas, et BBC uurimistulemused on absurdsed ja et politsei tegutseb seaduslikult vastuseks jõhkrate kurjategijate ebaseaduslikule tegevusele.
Prantsusmaa kasutas camite’i Esimese maailmasõja ajal Saksamaa vastu. Hilisema kasutamise kohta on vähe andmeid, aga see kõrvaldati ilmselt kasutuselt millalgi 1930. aastatel mure tõttu selle kauakestva mõju pärast. See asendati pisargaasiga.
Meeleavaldustest osa võtnud lastearst Konstantine Tšahhunašvili ütles, et nahk tundus pärast veekahurist pihta saamist põlevat mitu päeva ja pesemine ei aidanud, vaid tegi asja hoopis hullemaks.
Tšahhunašvili tahtis teada, kas ka teistel on olnud samasugune tunne, ja palus sotsiaalmeedias inimest küsimustik täita. Temaga võttis ühendust ligi 350 inimest ja ligi pool teatas, et neil on olnud üle 30 päeva üks või mitu sümptomit.
Pikaajaliste sümptomite hulgas olid peavalud, väsimus, köha, hingamisraskused ja oksendamine.
Tšahhunašvili uurimuse on nüüd üle vaadanud tema kolleegid ja see avaldatakse rahvusvahelises ajakirjas Toxicology Reports.
Tšahhunašvili vaatas 69 inimest ka isiklikult läbi ja leidis, et neil olid ka südame elektrisignaalide ebakorrapärasused.
Tšahhunašvili uuring kinnitas järeldust, milleni on jõudnud kohalikud ajakirjanikud, arstid ja kodanikuõiguslased – et veekahurist lastav vesi on segatud mingi kemikaaliga. Nad nõudsid, et siseministeerium paljastaks, mida on kasutatud, aga see keeldus.
BBC-l aitasid kemikaali tõenäolist olemust paljastada Gruusia märulipolitsei ehk eriülesannete osakonna kõrgetasemelised vilepuhujad.
Osakonna endine relvastuse ülem Laša Šergelašvili usub, et see on sama aine, mida tal paluti veekahuris kasutamiseks katsetada 2009. aastal.
Šergelašvili ütles, et tal oli raske hingata kohas, kus seda ainet oli kasutatud, ja temal ja 15-20 kolleegil, kes ainet katsetasid, oli raske seda maha pesta.
Šergelašvili ütles, et soovitas katsetuste tulemusena ainet mitte kasutada. Veekahurid laaditi aga tema sõnul ikkagi seda täis ja see jäi nii vähemalt 2022. aastani, kui ta töölt ja Gruusiast lahkus.
Šergelašvili sõnul on tööle jäänud kolleegid kinnitanud, et meeleavaldajate vastu kasutatakse seda kemikaali. Seda kinnitas BBC-le ka teine endine kõrgetasemeline politseiametnik.
Šergelašvili sõnul näis aine olevat kaugelt kangem kui pisargaas. Aine nime ei osanud ta öelda.
BBC sai aga oma valdusse eriülesannete osakonna 2019. aasta detsembrist pärit kasutatavate ainete nimekirja, milles on „keemiline vedelik UN1710“ ja „keemiline pulber UN3439“, koos juhendiga, kuidas neid peaks segama.
Veel üks märulipolitsei endine töötaja kinnitas, et nimekiri on ehtne. Ta kinnitas ka, et neid kemikaale on tõenäoliselt kasutatud veekahuris.
UN1710 on BBC teatel triklooretüleen, mis on lahusti, mis võimaldab teisi kemikaale vees lahustada.
UN3439 tuvastamine oli BBC teatel märksa raskem, sest see on mitmete tööstuslike kemikaalide ühendkood. Kõik need on ohtlikud.
Ainus neist, mida on kasutatud märulivastase ainena on BBC teatel bromobensüül tsüaniid ehk camite, mille liitlased töötasid välja Esimeses maailmasõjas kasutamiseks.
BBC palus hinnangut maailma juhtivalt toksikoloogia- ja keemiaralvaeksperdilt, professor Christopher Holstege’ilt.
Holstege ütles, et Tšahhunašvili uuringute, ohvrite tunnistuste, märulipolitsei nimekirja ja Šergelašvili jutu järgi usub ta, et see on nii.
Camite’i kasutas pärast Esimest maailmasõda lühiajaliselt USA politsei, aga loobus sellest pärast seda, kui leiutati ohutumaid aineid.
Rahvusvahelise õiguse järgi võib politsei kasutada kemikaale rahvahulkade kontrollimiseks, kui neid peetakse proportsionaalseteks ja neil on vaid lühiajaline mõju.
Relvaeksperdid ütlesid BBC-le, et võttes arvesse, et on ohutumaid ja tavapärasemaid märulikontrolliaineid, võiks aegunud ja kangema aine klassifitseerida keemiarelvaks.
ÜRO piinamise eriraportöör Alice Edwards ütles, et see avastus on murettekitav. Edwards on varem kirjutanud Gruusia valitsusele seoses politseivägivalla ja piinamise süüdistustega.
„See paneb mind pidama seda eksperimentaalrelvaks. Ja elanikkonda ei tohiks kunagi eksperimentideks kasutada. See on absoluutselt inimõiguste seaduste rikkumine,“ ütles Edwards.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
Saada
Kommenteeri
Loe kommentaare (8)