„Kaitsevägi viibutas tugevalt näppu kogu meie haridussüsteemi pihta,“ ütles keeleprofessor ja keelenõukogu esimees Birute Klaas-Lang. Tema sõnul tõi see päevavalgele aastatepikkuse probleemi, sest et tegelikult peaks ju iga kooli lõpetanud noor inimene oskama eesti keelt.
Ta rõhutas, et eestikeelne õpe gümnaasiumites ja kutsekoolides on kehtinud aastaid, kuid praktikas pole tulemus piisav. „On nagu on,“ nentis ta Vikerraadio saates „Uudis+“. Klaas-Lang tõi näiteks tudengid, kes on gümnaasiumi lõpetanud, saanud eesti keele teise keelena riigieksamil 95 punkti, kuid tunnistavad ülikooli jõudes: „Me ei oska eesti keelt!“
Kaitsevägi on aastaid olnud oluline lõimumise koht. Klaas-Lang nentis, et saab ka kaitseväe muredest aru – väljaõpe kannatab, kui noor ei mõista käske. Samas leiab ta, et nendele noortele, kes tahavad tulla, võiks kaitseväe uks ikkagi lahti olla ka sel juhul, kui eesti keele oskuse tase ei ole nii hea. Praegune sõnum kõlab tema hinnangul aga nii: „Ega meil pole teid vaja kah, istuge seal oma Ida-Virumaal või Lasnamäel.“
„Võiks ju pakkuda enne kaitseväkke võtmist nendele noortele kahenädalasi intensiivkursuseid. Küllap selle mudeli väljamõtlemine ei peaks olema nii raske,“ arvas Klaas-Lang. Rahalist kulu – umbes 50 000 eurot – ei pea ta põhjuseks, miks keeleõppest loobuda.
Klaas-Lang tõdes, et probleem pole uus ja lahendus ei tule kiiresti: „Elevant on toas või ütleme, et keiser on alasti. See B1-tase on kõige madalam suhtluslävend – ega sellest ka tegelikult ei jätku. Isegi 2025. aastal vajavad noored järeleaitamist.“
Suur probleem on tema sõnul keelekeskkonna puudumine: „Kui õpilasena ta kuuleb ainult oma õpetaja eesti keelt ja tal puudub noorte suhtlusringkond, kellega eesti keeles rääkida, siis seda tulemust annab veel oodata.“
Eriti kriitiline on olukord Ida-Virumaal, kus eakaaslastega eestikeelne suhtlus praktiliselt puudub. Kui nad seda kaitseväest ei saa, kust nad siis B1-taseme võtavad? Klaas-Lang vastas: „Ega nad ei saagi sel juhul.“
Ta viitas ka varasematele uuringutele, mille järgi vajab Eestis lisaõpet ligi 200 000 täiskasvanut, kes on kooli järel keeleoskuse kaotanud, sest töö ja elu ei nõua eesti keelt.