Kui Saksa relvafirma Rheinmetall rajab tehased nii Lätti ja Leetu, siis ka Eestisse on oodata suurekaliibrilise laskemoona tootmist, ütlesid nii kaitseminister Hanno Pevkur kui ka majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo. Ministrite sõnul ei pea selleks olema ilmtingimata Rheinmetall, konkreetse ettevõtte nime saab välja öelda pärast kaitsetööstuspargi hanke lõppu.
“Meil on kaitsetööstuspargi pakkujate hulgas ka neid, kes toodavad suurekaliibrilist moona. Me loodame lähiajal jõuda nende tootjatega lepinguni ja siis on Eestil ka. Me oleme selles protsessis olnud ju pikalt kaitsetööstuspargiga ja meil on pakkujad laual toodavad nii väiksemat kaliibrit kui ka suuremat kaliibrit ja muud laskemoona,” ütles Pevkur ERR-ile.
“Usun, et juba lähinädalatel saame avalikumalt rohkem rääkida, aga enne, kui ei ole leping sõlmitud, ei saa ka seda pakkujat välja öelda,” lisas ta.
“Minu jaoks on tootjad kõik võrdsed. Miks me ütleme, et mõni teine tootja kehvem on kui Rheinmetall. Tasub ikkagi vaadata seda, mis need lepingud Lätil ja Leedul on. Seal on tagasiostukohustus, seal on riigi investeeringukohustus. Meie oleme praegu lähtunud põhimõttest, et investeerija või tootja, kes siia tuleb, teeb need investeeringud ise ja siin maksumaksja vahendeid ei kasutata,” kommenteeris kaitseminister.
Erkki Keldo ütles, et mida rohkem erinevaid kaitsetööstusettevõtteid Lätti ja Leetu tuleb, seda parem kogu regioonile. “Ja ma usun, et kaitseministeeriumi eestvedamisel loodud kaitsetööstuspark on ka väga hea näide, kuidas Eestisse lähiajal samamoodi tuleb positiivseid teateid, et kaitsetööstuse investeeringuid siia ka tehakse,” rõhutas ta samuti kaitsetööstuspargi rolli.
“Sellega kaitseministeerium on süstemaatiliselt tegelenud, majandusministeerium on aidanud,” märkis ta.
Keldo sõnul valitsuse poolt bürokraatlikke ja regulatiivseid takistuse kaitsetööstuspargu sujuvaks tööle hakkamiseks ei ole. “Minu teada mitte. Ma olen mitu korda ka küsinud, et kas on midagi, mida oleks vaja lihtsamaks muuta. Seesama kaitsetööstuspark saigi ju loodud konkreetselt selle jaoks, et kaitsetööstusettevõtetel oleks kindlus olemas, et siia saab investeerida, siin on kogukonnaga läbi räägitud. Kaitseministeerium ise on sellesse kaitsetööstuspargi arendamisse pannud ka väga palju raha, et seal oleks vastav infrastruktuur olemas ja valmidus suuri tööstusi vastu võtta, kes tahaks kohapeal suurekaliibrilist moona reaalselt toota,” ütles Keldo.
“Mis puudutab näiteks lõhkeaine käitlemist, me oleme siin bürokraatiat vähendanud. Ma olen saanud ka vastavalt majandusministri määrust muuta, mis tähendas erinevaid tehnilisi nõudeid tehase, näiteks aia kaugusele valvele jne. Viisime need tänapäevaga kooskõlla,” lisas ta.
“Lisaks oleme ju riigi algatusena tegemas lõhkeainetehast, kuhu pikemas vaates tahaksime ka strateegilist investorit, kes seda opereerima hakkaks. Me kindlasti valitsuse poolt oleme valmis kaasa mõtlema, leidma lahendused, kuidas kiiremini, kuidas siia rohkem investeeringuid saada, takistusi me kindlasti ei loo,” lausus Keldo.
Keldo märkis, et kaitseettevõtete Eestisse meelitamisega tegeleb ka Ettevõtluse ja innovatsiooni sihtasutus (EISA).
“Ettevõtluse ja innovatsiooni sihtasutuse ülesanne ongi neid samu investeeringuid siia aidata meelitada ja ka kaitsetööstus on meil fookusvaldkonnas. Me oleme koostöös kaitseministeeriumiga pannudki kokku kaitsetööstuse väärtuspakkumise, alustades võimalusest areneval innovatiivsel kaitsetööstusettevõttel raha kaasata. On see kaitsetööstusfond, võimalus Eesti kaitsetööstusettevõtetel Ukraina abistamisel oma tooteid, tehnoloogiat müüa. On need kaitsetööstuspargid, ehk meil on tegelikult väga laiapõhjaline väärtuspakkumine olemas ja ettevõtluse ja innovatsiooni sihtasutus saab ka seda väärtuspakkumist kasutada, kui otsib potentsiaalseid investoreid, kes võivad olla ka kaitsetööstuses,” rääkis Keldo.
“Seda koostööd on tehtud. Olen ka mina näiteks kaks korda Saabi tegevjuhiga kohtunud, küsinud. On ettevõtted, mis pakuvad kahese kasutusega tehnoloogiaid, et nad tuleks Eestisse. Selles mõttes töö on käinud,” ütles Keldo veel.
Läti riigile kuuluv äriühing sõlmis neljapäeval Saksa relvafirmaga Rheinmetall vastastikuse mõistmise memorandumi, mille raames rajatakse riiki 275 miljoni euro eest suurtükiväe laskemoona tehas, mis hakkab tootma 155 mm suurtükimürske. Rheinmetall rajab praegu ka Leedusse laskemoonavabrikut, seal hakatakse tootma samuti põhiliselt 155 mm suurtükimoona.