«Tema viimane tööpäev on tõesti 11. jaanuar,» kinnitas EISA juhatuse esinaine Ursel Velve. «Me arutasime seda temaga, kui olin uut juhatust kokku panemas. Arutasime selle üle, mis on tema uus roll ja vastutus. Küsisin ka ausalt, et sa oled 25 aastat EIS(A)s olnud, kas sa sooviksid ka väljapoole vaadata?»
Kas see oli vihjav küsimus, et ehk läheksid ära? «See ei olnud üldse selle vaatega!» eitas Velve. «Lihtsalt ma ise näen inimesena, kui palju annab arengule juurde, kui sa vahepeal liigud kusagile edasi. Tol hetkel ta otsustas jääda oma lepinguperioodi lõpuni, mis on järgmise aasta lõpus. Kui aga silmi ja meeli avada, siis tekivad ka võimalused, nii et talle tõenäoliselt tehti põnev pakkumine. See polnud minu otsus, et tahaksin temast loobuda.»