Tallinna koalitsioonileppe järgi on lapsi lähtuvalt nende keeleoskusest eri koolidesse suunata seadusevastane, ütles haridus- ja teadusminister Kristina Kallas (Eesti 200).
“Kui ma nüüd tõlgendan Tallinna võimuleppe teksti õigesti, siis on seadusevastane eristada eesti õppekeelega koole ja eestikeelsele õppele ülemineku koole ja suunata lapsi eri koolidesse lähtuvalt nende keeleoskusest,” kirjutas Kallas sotsiaalmeedias.
Kallas rõhutas, et põhiseaduse järgi on igal lapsel õigus eestikeelsele haridusele. “Põhiseadus ütleb ka seda, et lapsevanemad on vabad lapsele hariduse valimisel. Kui lapsevanem soovib, et laps õpiks eestikeelses koolis, mis on tema piirkonnakool, siis on see tema õigus ka siis, kui laps ei oska kooli minnes eesti keelt. Lapsi nende keeleoskuse ja koduse keele järgi eri koolidesse paigutamine on see, mis on meid toonud siia, kus me täna oleme ja kus me tegelikult olla ei soovi,” lausus Kallas.
“Keeleline segregatsioon alus- ja põhihariduses on algpõhjus suurele osale Eesti lõimumisprobleemidest, majandusprobleemidest ja ka julgeolekuprobleemidest,” märkis Kallas.
Tallinna uues koalitsioonileppes öeldakse eestikeelsele õppele ülemineku puhul, et üleminek toimub Tallinnas põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses (PGS) sätestatud korras ja tähtaegadel, ilma eranditeta. Samas on allpool eraldi lõik, kus tehakse uuest õppeaastast erisus eesti õppekeelega ja eestikeelsele õppele üleminevate (loe: seniste vene koolide) vahele.
“Klasside ja rühmade komplekteerimisel lähtume alates 2026/2027. õppeaastast keeleteadlikkuse põhimõttest, eristades eesti õppekeelega ning eestikeelsele õppele üleminevaid haridusasutusi. Arvestame laste keeletaset, tagades iga lapse arengut toetava ja keeleoskust arendava õpikeskkonna,” seisab võimuleppes.