Riigikogu EKRE fraktsiooni kuuluv Varro Vooglaid pöördus septembri alguses riigikogu juhatuse poole, kuna teda ei lubatud riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni istungile. Seal andis kaitsepolitseiameti peadirektor Margo Palloson ülevaate julgeolekuolukorrast Eestis.
„Paraku komisjoni esimees Maris Lauri seda ei võimaldanud, öeldes et mul puudub teadmisvajadus,“ lausus Vooglaid kirjas.
„Minu selgitus, et kõigil riigikogu liikmetel on ilmselgelt vajadus teada, milline on riigi julgeolekuolukord, samuti selgitus, et üldpõhimõttena on kõigil riigikogu liikmetel õigus osaleda hääleõiguseta komisjonide istungitel ilma, et nad peaksid oma teadmisvajadust eraldi põhjendama, teda ei veennud,“ lisas ta.
Vooglaid soovis riigikogu juhatuselt selgust, millised piirangud kehtivad riigikogu liikmete õigusele hääleõiguseta komisjonide istungitel osaleda.
„Muu hulgas oleks vaja selgust seonduvalt sellega, kas kõigi riigikogu liikmete puhul peetakse iseenesestmõistetavaks nende vajadust olla võimalikult hästi informeeritud Eesti julgeolekuolukorrast, ilma et seda soovi peaks eraldi põhjendama. Vastasel juhul jääb komisjoni esimehele päris lai meelevald, mis võib mh tähendada, et osade komisjoni liikmeks mitte olevate riigikogu liikmete teadmisvajadus hinnatakse sõnaõiguseta istungil osalemiseks piisavaks, teiste oma mitte,“ märkis Vooglaid veel.
Riigikogu esimees Lauri Hussar (Eesti 200) vastas Vooglaiule, et tulenevalt komisjonide iseseisvast pädevusest ei anna juhatus hinnangut konkreetsele kaasusele, küll aga selgitab juhatuse seisukoha seonduvate põhimõtete kohta.
Toetudes mitmele seadusele tõi Hussar välja, et riigikogu liikmetel on riigisaladusele juurdepääsu õigus tema seadusest tulenevate konkreetsete ülesannete täitmiseks. „Riigisaladusele juurdepääs on seotud vältimatu (põhjendatud) teadmisvajadusega konkreetse teabe suhtes,“ sõnas Hussar.
Kuna komisjonis, kuhu Vooglaid soovis minna, käsitleti riigisaldust, on erikomisjoni esimehel Hussari sõnul kohustus hinnata ja kontrollida liikmelt, kes ei ole konkreetse komisjoni hääleõiguslik liige, milline on tema teadmisvajadus.
„Kontrollimise kohustus tuleneb riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse paragrahv 25 lõikest üks ja paragrahv kolm punktist 15, mille kohaselt tuleb riigikogu komisjonil kontrollida ja veenduda enne juurdepääsu andmist, et isikul on nii vastava taseme riigisaladusele juurdepääsuõigus kui ka põhjendatud teadmisvajadus,“ lisas Hussar vastuses.
Maris Lauri: lähtusin seadusest
Maris Lauri selgitas ERR-ile, et tema otsus põhines riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse sätetel, mis räägivad teadmisvajadusest. Samuti ei vasta tõele Vooglaiu esitatud väide ERR-ile, et keeldumise taga oli see, et Vooglaid kuulub opositsiooni.
„Riigikogu liikmel on õigus saada juurdepääs Eesti riigisaladusele. Aga absoluutselt kõigil inimestel, kellel on ligipääs riigisaladustele – olgu see isegi peaminister või ükskõik kes – nendel alati vaadatakse ka seda, kas neil on seda asja vaja teada konkreetsel hetkel. Teadmisvajaduse üle otsustab see, kes seda riigisaladust omab,“ rääkis Lauri. „See, et inimesel on huvi midagi teada, ei tähenda seda, et tal on vajadus seda teada. See kehtib ka riigisaladuste kohta,“ lisas ta.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
Saada
Kommenteeri
Loe kommentaare (27)