«Meil on olnud juhtumeid nii suurte elektriseadmetega kui ka väiksematega. Alustades külmkapist ja lõpetades rösteri või isegi elektrilise hambaharjaga,» ütles G4Si erakliendiüksuse juht Tarmo Pärjala.
Päästeameti ennetustöö osakonna ekspert Tuuli Taavet toob välja, et kuigi masinapõhist statistikat ei peeta, joonistub kodutulekahjude mustris siiski välja mõni selge ohutegur. «Tihedamini tuleb ette põlenguid kodumasinatega, mis on pidevalt töös – külmkapp, veeboiler, aga ka elektripliit,» selgitab Taavet. Põleng võib alguse saada nii seadme rikkest kui ka valest kasutamisest, näiteks eseme panemisest pliidiplaadile või seadme kogemata sisselülitamisest.