Eesti vaba riigi sünd, mis tundub üsna elementaarse sündmusena, oli tegelikult ääretult keeruline protsess. Otsused ei saabunud kergelt, sest nagu me demokraatias teame, on arvamusi erinevaid ja nendega tuleb arvestada. Siiski on just sellisel ajal oluliseks olnud riigitegelased, kelle puhul julgus, sihi- ja enesekindlus, on lasknud meil areneda just sinna, kus me praegu oleme. Üheks selliseks riigimeheks on kindlasti Otto Strandman, kelle sünnist möödus 150 aastat.
Riigikogu esimene esimees Otto Strandman. 1919. Foto: arhiiv
Otto Strandmanile võib vist omistada enamuse poliitilistest tiitlitest, mida Eesti Vabariigis on võimalik jagada. Riigikogu esimees ja rahvasaadik, riigivanem, mitmekordne minister, suursaadik erinevates riikides jne – see annab aimu, et tegemist on Eesti poliitikamaastiku raskekaallasega. Ja praegugi tagasi vaadates tundub, et mitte need nimetused, vaid just tema iseloom ja hoiak on kujundanud Eesti poliitika.
Aga millega siis Otto Strandman on kujunenud Eesti poliitika vaieldamatuks suurkujuks?
Aga millega siis Otto Strandman on kujunenud Eesti poliitika vaieldamatuks suurkujuks? Esiteks oma suurepärase kõneoskusega. Majandusajaloolane dr Jaak Valge on nimetanud Strandmani kui „uue majanduspoliitika loojaks ja läbiviijaks, kes tegutses kiiresti, otsustavalt, kavakindlalt ja niipalju kui võimalik ka diplomaatlikult“.
Aegadel, kus Eesti Vabariik oli alles iseseisvunud võib seda pidada eriliseks oskuseks ohjeldada nii poliitilisi ja majanduslikke kriise, eriti veel hüperinflatsiooni, mis Eestis oli eriti hullus seisus 1923.-1924. aastal.