Turvafirma G4S teatel algab kodune tuleohutus täiskasvanute teadlikkusest, ent just selles osas võib täheldada olulisi lünki, vahendab BNS.
Päästeameti statistika järgi saab märkimisväärne osa elumajade tulekahjusid alguse elektrist. Ainuüksi eelmisel aastal oli selliseid juhtumeid 152. Kuigi kodutehnika muutub aasta-aastalt ohutumaks, ei suuda ükski seade kompenseerida valet kasutamist või hooldamata elektrisüsteemi, hoiatas turvafirma.
“Meil on olnud juhtumeid nii suurte elektriseadmetega kui ka väiksematega. Alustades külmkapist ja lõpetades röstri või ise elektrilise hambaharjaga,” ütles G4S-i erakliendiüksuse juht Tarmo Pärjala.
Päästeameti ennetusosakonna ekspert Tuuli Taavet tõi välja, et kuigi masinapõhist statistikat pole tavaks koguda, joonistub kodutulekahjude mustris siiski välja mõni selge ohutegur.
“Tihedamini tuleb ette põlenguid kodumasinatega, mis on pidevalt töös – külmkapp, veeboiler, aga ka elektripliit,” loetles Taavet.
Põleng võib alguse saada seadme rikkest või valest kasutamisest, näiteks eseme asetamisest pliidiplaadile või seadme kogemata sisselülitamisest. Ka vanad külmikud kujutavad endast nähtamatut riski, mis küpseb aastatega. Nüüdisaegsetel kodumasinatel kasutatakse varasemast kuumuskindlamaid materjale ja ohutusmehhanisme, mis piiravad rikkeid ja nende levikut. Ometi ei tee ükski tehnoloogia imet, kui masin ühendatakse kulunud elektrivõrku või jäetakse hooldamata. Just siin mängib täiskasvanu teadlikkus kõige suuremat rolli.
Kõige suuremat potentsiaalset riski kannavad üle kümne aasta vanused külmikud. Aeg teeb oma töö: tihendid kuluvad, juhtmed vananevad ja kompressor võib hakata üle kuumenema. Ükski külmik ei sütti küll päris iseenesest, aga vanemate mudelite puhul on rikked sagedasemad ja võivad areneda kiiresti ohtlikuks.
Seda riski võimendavad väiksed, aga otsustavad detailid. Näiteks külmkapitagune, kuhu kipub kogunema tolmu ja mustust. Kui kompressor töötab kõrgemal temperatuuril ja ventilatsioon on kehv, kasvab tuleoht märgatavalt. Ka külmikust kostuvad ebatavalised helid viitavad sellele, et midagi on valesti.
Suvilates võimenduvad ohud veelgi, sest seal töötavad külmikud sageli ebastabiilsel temperatuuril – vahel miinuskraadideski –, ning seade jääb pikaks ajaks järelevalveta. Kui ventilatsiooni pole piisavalt või külmik on surutud kitsasse nurka, võib see hakata üle kuumenema. Turvalisim lahendus talvisel ajal on suvilast lahkudes kõik seadmed vooluvõrgust lahti ühendada.
Pikendusjuhtmed on kodudes ühed kõige ülekoormatumad abivahendid. Pistikupesade puudust kompenseerides ühendatakse sinna suure võimsusega seadmeid. Pikendusjuhe ei ole aga mõeldud suurt koormust taluma. Kui sellesse ühendada külmkapp, pesumasin või kuivati, hakkab juhe järk-järgult kuumenema. Kui lisada veel paar väiksemat seadet, jõuab kriitiline punkt kätte kiiremini, kui arvata osatakse.
Pikendusjuhtmetel on terve rida riske. Lisaks ülekoormusele näiteks vigased pistikud ja aastate jooksul kulunud kontaktid, mis võivad hakata sädelema. Tehnika ümbertõstmine, toolijalgade all vedelemine või lemmikloomade hambad võivad katki teha pikendusjuhtme isolatsiooni. Lisaks leidub turul odavaid pikendusi, mis ei vasta nõuetele ja võivad kuumeneda isegi ilma koormuseta.
Seetõttu kehtib kodumasinate puhul raudne reegel, et külmik, kuivati, pesumasin, nõudepesumasin ja veeboiler tuleb ühendada otse seinapistikusse. Pikendusjuhe sobib laualambile, mitte kompressoriga külmikule.
Nõudepesumasinad ja pesumasinad töötavad niiskes keskkonnas ning on täis kiiresti liikuvaid mootoreid. Kondensaat, vesi ja vool koos loovad olukorra, kus väiksemgi rike võib areneda kiireks kuumenemiseks ja süttimiseks. Seega ei tohi nende seadmete juures esinevaid uusi helisid tähelepanuta jätta. See võib viidata mõnele rikkele.
Aina enam on kodudes juhtmevabu seadmeid, olgu need siis varstolmuimejad, nutitelefonid või robottolmuimejad. Juhtmevabadus tähendab üldjuhul seda, et seadmed töötavad aku pealt. Küll aga võivad ka akud muutuda tuleohtlikuks. Kindlasti ei tohi seadmete akusid laadida pehmes voodis või diivanil, vaid ainult selleks ettenähtud kohas, kus laadimisprotsessis teki ei kuumenemist.
Tuleb ka jälgida, et aku pole seadme sees paisuma hakanud, mis viitab juba väga tõsisele ja ohtlikuks muutuda võivale probleemile.
Kodus võib G4S-i sõnul olla palju potentsiaalseid tuleallikaid, mida ei saa üheaegselt valvata. Seetõttu võib korralik suitsuandur olla elupäästja.
“Nutikas suitsu- ja vingugaasiandur edastab reaalajas häireteateid. Kui kodus on suitsu või vingugaasi, saad sellest kohe teada ja vajadusel saadetakse kohale G4S-i patrullekipaaž või kaasatakse päästeamet,” selgitas Pärjala.
Kui põleng algab külmkapitaguses või pesumasina mootoris hetkel, mil kedagi kodus pole, siis pole lokaalsest andurist mingit kasu. Nutika anduri häire aga jõuab inimesteni ka siis, kui maja on tühi.