Teise sambasse koguneb raha märkamatult ja automaatselt – inimene ei pea ise ülekandeid tegema ega raha kõrvale panema. Selleks, et teise samba maksusoodustusest viimast võtta, saab maksemäära tõsta 4 või 6 protsendini.
«Pensioni kogumine on pikaajaline, kuid näiteks keskmise palgaga kogujal on tänavu üheksa kuuga teise sambasse kogunenud juba ligikaudu 2000 eurot,» selgitas SEB Varahalduse juht Gert Vilms, lisades, et avalduse tegemiseks on aega kuni 30. novembrini.
Pensioniks valmistumisel on teine sammas paljude esimene eelistus. «Inimesed usaldavad kogumist – pea 60 000 inimest on juba tõstnud oma maksemäära 6 protsendini, et maksusoodustusest osa saada,» tõi Vilms välja.
Täiendav sissemakse kolmandasse sambasse
Aasta lõpus on inimestel laekunud tuludest parim ülevaade ja soovi korral saab kolmandasse pensionisambasse teha lisasissemakse, et kogu oma tulumaksulimiit ehk 15 protsenti brutosissetulekutest ära kasutada, arvestades seejuures 6000 euro piirmäära aastas.
Et saada kolmandast pensionisambast tulumaks tagasi, tuleks pensionifondi sissemakse teha hiljemalt 29. detsembril.
«Kuna tulumaksumäär tõusis, siis tänavusi tulusid deklareerides saab 2026. aastal tagasi 22 protsenti. Tulumaks tagastatakse üksnes siis, kui aasta jooksul makstakse tulumaksu,» selgitas Vilms.
Kontrollige pensionifondi tootlikkuse kõrval ka vastavust vanusele
Kui juba teise samba maksemäära tõstma asuda või arvutada, palju kolmandasse sambasse lisaks kanda, soovitab Vilms üle vaadata, millisesse fondi kogutakse.
«Kogujad jälgivad sageli fondi tootlust, kuid sellest olulisem on veenduda, et kogutakse vanusele vastavas fondis,» selgitas ta.
«Noorematele sobivad enamasti aktsiafondid, mille tulu teenimise võimalus pikema aja jooksul on suurem ja mis on ajalooliselt ületanud ka inflatsiooni. Kui pensioniiga on juba ukse ees, oleks mõistlik paigutada raha järjest väiksema aktsiaosakaalu ja madalama riskitasemega fondidesse,» lisas Vilms.