Seminar keskendus Antarktika mandrit puudutavatele teadus-, keskkonna- ja julgeolekuküsimustele. Erilise tähelepanu all olid Antarktika lepingu põhialused, mis aitavad tagada rahu, teadustöö ja keskkonnakaitse. Lisaks arutleti Eesti rolli üle polaaralade keerukas geopoliitilises maastikus.
Antarktika lepingu südameks on 1991. aastal allkirjastatud ja 1998. aastal jõustunud Madridi protokoll, mis kehtestab lisaks lepingu kesksetele eesmärkidele ka ranged keskkonnanõuded. Eesti on küll Antarktika lepingu mittekonsultatiivne liige alates 2001. aastast, kuid ei ole tänaseni ühinenud Madridi protokolliga. „Antarktika lepingu alasse kuulub ligi kümme protsenti maailmamerd ja lugematul arvul unikaalseid ekstreemse keskkonnaga kohanenud liike. Antarktika tervisest sõltub ülejäänud maailmamere tervis. Mittekonsultatiivse liikmena puudub meil praegu Antarktikas hääleõigus, kuid Madridi protokolli rakendavasse keskkonnakaitsekomisjoni kuulumine annaks Eestile võimaluse selle kogu maailma jaoks hinnalise ühisvara kaitsmisel sõna sekka öelda,“ ütles Antarktika lepingu ekspert ja Eesti kontaktisik Antarktika lepingu süsteemis Kati Lindström.
„Antarktika isoleeritus ja rikkalikud loodusvarad on muutnud mandri suurriikide kasvava konkurentsi tingimustes strateegiliselt oluliseks,“ rõhutas Välisministeeriumi Arktika erisaadik Toomas Lukk. „Eesti, olles Antarktika lepingu konsultatiivse staatuseta osalisriik, kuid samas rahu ja reeglitel põhineva maailmakorra järjekindel eestkõneleja, peab Antarktikat puudutavates aruteludes aktiivselt osalema. Meie ülesanne on seista lepingu põhiväärtuste eest – edendada teadus- ja kliimakoostööd, vältida pingeid ning kaitsta rahvusvahelise õiguse põhimõtete järgimist.“
Arktika ja Antarktika on meie planeedi kõige vähem uuritud piirkonnad, kuid samal ajal mõjutavad need alad otseselt Maa kliimat, ilma ja ookeanide ringlust, sealhulgas seda, mis toimub Läänemere ääres. Isegi tagasihoidlike arvestuste põhjal ohustab polaaralade sulamisest tulenev meretaseme tõus maailmas 800 miljonit inimest. „Eesti on pika polaaruuringute ajalooga maa ning Eesti teadlased panustavad ka praegu rahvusvaheliste polaarekspeditsioonide ning uurimisprojektide koosseisus Arktika ja Antarktika uuringutesse. Geopoliitilised pinged muudavad koostöö keeruliseks riikidega, kellega suhted on poliitiliselt pingestunud, kuid samal ajal avavad need uusi võimalusi süvenevaks teaduspartnerluseks sarnase väärtusruumiga riikidega,“ ütles Eesti Teaduste Akadeemia polaaruuringute komisjoni esimees akadeemik Maarja Kruusmaa.
Antarktika päevale pühendatud seminari „Polaarteadus, keskkond ja poliitika“ saab järelvaadata siin.