Nafta- ja gaasi pealt jääb maksutulu puudu 2,28 triljonit rubla (umbes 25 miljardit eurot) ehk 21%. Käibemaksu impordi pealt jääb saamata 1,316 (üle 14 miljardi euro).
Imporditollidena jääb saamata 269 miljardit rubla (ligi kolm miljardit eurot) ehk 19% ja impordiaktsiisidena 59 miljardit rubla (653 miljonit eurot) ehk 24%. Tulumaksu laekub eelarvesse plaanitust 160 miljardit rubla (1,7 miljardit eurot) vähem ehk 4%. Kõige suurem on autode mahakandmise maksu puudujääk: 44% ehk 888 miljardit rubla (9,8 miljardit eurot).
Laekumine jäi alla plaani majanduslike tingimuste halvenemise tõttu, märkis TsMAKP-i ekspert Emil Ablajev. „Majanduse järsem aeglustumine määras ära korporatiivse tulu madalama taseme ja viis seega tulumaksu laekumise vähenemiseni ning tulu väliskaubandusest kahanes toorainete hindade languse ja kehtestatud piirangumeetmete tõttu,“ teatas Ablajev.
Venemaa valitsus viis 2025. aastal läbi maksureformi. Suurendati tulumaksumäära, diferentseeriti füüsilise isiku tulumaksu skaala ning 1,2-2,3 korda tõusis maavarade kaevandamise maks rauamaagi ja väetiste tootjatele. Rahandusministeerium plaanis koguda aastaga 3,6 triljonit rubla (39 miljardit eurot) ja kuue aastaga 17 triljonit rubla (188 miljardit eurot) lisatulu. Eelarvepuudujääk osutus aga plaanitud 1,2 triljoni rubla asemel 5,7 triljoni rubla suuruseks.
Järgmisel aastal tõstab Venemaa valitsus taas makse. Käibemaks tõuseb 22%-le ning sajad tuhanded väikeettevõtjad jäävad ilma võimalusest töötada lihtsustatud maksustamissüsteemi alusel. 2026. aastal peaksid eelarvetulud suurenema kokku 3,2 triljoni rubla (35 miljardi euro) võrra, aga Ablajev ei välista selle plaani taas nurjumist. „Käibemaksumäära tõstmine ja selle maksjate ringi laiendamine suurendavad ettevõtjate kulusid ja võivad tõugata osa ettevõtetest tulusid varjama või tegevust lõpetama, mis kahandab mittenafta ja -gaasi tulude laekumist ja muudab keerulisemaks laekumisplaanide täitmise,“ kirjutas Ablajev.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
Saada
Kommenteeri
Loe kommentaare (1)