1950. aastatel kaaluti USA-s tõsimeeli Kuul vesinikupommi katsetamist. Nii selgub ajaloolistest dokumentidest. Projekt kandis koodnime A119 ning selle eesmärk oli näidata Nõukogude Liidule Ameerika Ühendriikide tehnoloogilist üleolekut külma sõja kõrghetkel.
Idee tekkis pärast 4. oktoobrit 1957, mil NSV Liit saatis orbiidile esimese tehiskaaslase Sputnik-1. Ameeriklased kartsid, et ka Nõukogude kosmonaudid võivad Kuule jõuda enne neid, mis oleks olnud USA-le suur mainekahju. Seetõttu asusid USA õhujõud koos teadlase Leonard Reiffeliga uurima võimalust lõhata vesinikpomm Kuu pinnal. Reiffel töötas varem Enrico Fermi alluvuses ja osales ka USA varajastes tuumaprogrammides, hiljem sai temast NASA konsultant ning ta edendas teaduse populariseerimist ka telesaadete ja teaduskirjanduse kaudu. Uurimistöö kestis 1958. aasta maist 1959. aasta jaanuarini.
Plaanis oli pomm lõhata Kuu valge ja pimeda poole piirile, et maapinnalt oleks näha hiiglaslikku sähvatust. Nii loodeti maailmale – ja eelkõige Moskvasse – saata sõnum, et USA-l on relvad ja tehnoloogia, millega nad suudavad domineerida isegi kosmoses. Kuigi idee taga ei olnud otseselt NASA (mis loodi 1958), vaid pigem USA sõjavägi, on see episood seotud Ameerika varajaste kosmoseambitsioonidega. Plaan jäi siiski teostamata – kardeti nii teadmatuid tagajärgi Kuule kui ka võimalikku mõju Maale. See oli tegelikult vaid üks mitmest utoopilisest ideest, millega USA soovis vastata Sputnikule – teiste seas kaaluti isegi Nõukogude satelliidi alla tulistamist.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
Saada
Kommenteeri
Loe kommentaare