Kultuurkapital, kelle otsus jätta üks filmitootja toetuseta ning mida Tallinna halduskohus hiljuti tühistas ja üle vaatama kohustas, esitas apellatsiooni ringkonnakohtusse. Nad leiavad, et kunsti ja loomingut ei ole võimalik kohtulikult kontrollitaval moel mõõta ning usaldada tuleb eksperte, kelle subjektiivsetest arvamustest moodustub tõene pilt, kui neid on terve komisjoni jagu ehk näiteks seitse.
Tallinna halduskohus rahuldas novembris Artefilm OÜ kaebuse ning tühistas Eesti kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapitali nõukogu otsuse ja vaideotsuse, millega jäeti rahuldamata Artefilm OÜ 19. veebruari 2025. aasta toetustaotlus.
Artefilm, mis taotles 5850 eurot toetust dokumentaalfilmi “Arnold Rüütel Eesti rahva meeles ja keeles” lõpetamiseks, leidis, et otsus toetust mitte anda oli põhjendamata.
Kulka otsuse tühistanud kohus selgitas, et haldusaktid peavad olema selliselt põhjendatud, et nende õiguspärasust oleks võimalik kontrollida. Kohus märkis ka, et hindamissüsteemi täpne kujundamine on kultuurkapitali pädevuses ning kohus ei saa ette kirjutada konkreetset hindamiskorda.
Kultuurkapitali juht Margus Allikmaa ütles kohtuotsuse kommentaariks Delfile, et kultuuri ei saa mõõta sentimeetrite ja kilodega. “Ikka ainult subjektiivselt ja iga ekspert pisut erinevalt. Aga juba seitsme eksperdi subjektiivsete arvamuste summa annab päris tõese pildi,” sõnas Allikmaa. Ta leiab, et valdkonna ekspertide kasutamine ongi kultuurkapitali suur tugevus ja eelis.
Samas nentis Allikmaa, et mõistagi kaasneb kõneks oleva kohtuotsusega risk, et 30 aasta jooksul on kultuuriväljal kehtinud arusaamad muutunud või muutumas, mille pärast tuleb seni hästi toiminud süsteemi lõhkuda.
“Meie kultuurkapitalis loodame siiski inimeste mõistmisele ja arusaamisele, et kunsti – ja ka laiemalt loomingu ehk autorite ja esitajate tulemust – ei ole võimalik objektiivselt ja kohtulikult kontrollitaval moel mõõta. Selleks on eksperdid, kes aja jooksul omandatud teadmiste ja kogemuste põhjal oskavad aimata tulemust,” ütles Allikmaa. Sellega avaldas lootust, et kultuurkapitali apellatsioonikaebus saab ehk ringkonnakohtus parema vastuse.
Küsimusele, kas kulka plaanib muuta oma hindamis- ja põhjendamissüsteemi, vastas Allikmaa, et kultuurkapital analüüsib igat sellist juhtumit ja püüab neist midagi õppida. Selleks et kultuuriväljal oleks võimalikult suur töörahu, või vähemalt ei tahaks kultuurkapital olla see institutsioon, mis rahutust juurde tekitab.