Ettevõtluse ja innovatsiooni sihtasutus (EISA) teeb detsembri keskel teatavaks oma uue strateegia, mille üks osa on vähendada toetuste osakaalu ning tuua turule rohkem käendusi ja laenutooteid. Ühtlasi soovib asutus selgust, mitu eurot aitab ühe maksumaksja euro panustamine riigile tagasi tuua.
EISA juhatuse esimees Ursel Velve rääkis ERR-ile, et asutus on sõnastamas järgmise kolme aasta uut strateegiat, mille nõukogu peaks detsembri keskel ära kinnitama.
“Muudatusi on tulemas just selles osas, et toetuste osakaal väheneb ja on vaja tuua rohkem finantsinstrumente – erinevaid laenutooteid ja käendusi turule, mida finantsasutused ja pangad täna ei paku või ei julge riski võtta,” rääkis Velve.
EISA saab riigi organisatsioonina pakkuda näiteks innovatsioonilaenu, mida koos majandusministeeriumiga välja töötatakse. Selle puhul on EISA julgus riske võtta Velve sõnul kindlasti suurem kui mõnel pangal.
“Meie tulevikustrateegias peab finantsinstrumentide osakaal kindlasti kasvama ja laenude ja toetuste osakaal mõnevõrra kahanema,” lisas Velve.
EISA on tänavu koondanud mitmeid inimesi ning Velve märkis, et kui uut organisatsiooni disaini vaadata, siis vähenemine jääb kokku umbes 40 inimese kanti.
Värskeim uudis puudutab pikaaegset EISA juhatuse liiget Sigrid Harjot, kes jaanuaris ametist lahkub. Velve tõi juhatuses tehtud muudatuste põhjuseks asjaolu, et varem oli EISA rahapõhiselt disainitud organisatsioon, kus oli kliendile piltlikult seitse ust, kust sai eri teenuseid, aga nüüd soovitakse kliendikogemus tervikuks liita, nii et oleks üks kliendihaldur, kes teaks tema elukaart ja suudaks vastavalt tema vajadusele teenuseid pakkuda.
“Teisest küljest äri ja teenuste arendus, et meil oleks tervikvaade, teenused oleksid üheskoos ja vaataksime nende mõju tervikuna. Oleme otsimas äri ja teenuste arenduse juhatuse liiget, nii et see on see täiendus EISA juhatusse,” selgitas Velve.
Tema sõnul on eesmärk saavutada olukord, kus osataks hinnata, mitu eurot ühe maksumaksja euro panustamisega riigile tagasi tuuakse ja mitu eurot saab uuesti teenuste turule viia.
“Numbrilisi eesmärke oleme praegu seadmas, varsti oskame öelda, mis teenusega ja kui palju eurosid võime riigile tagasi tuua,” lisas EISA juht.
Ta märkis, et ettevõtjate arengupartnerina peab EISA fookus olema sellel, et Eesti majandus hakkaks kasvama. EISA roll on strateegia kohaselt olla ettevõtjatele rahaline ja arengutugi, et kiirendada nende innovatsiooni ning parandada Eesti rahvusvahelist konkurentsivõimet.
EISA fookuses on eksportivad ettevõtted ning ekspordipotentsiaaliga ettevõtted, sealhulgas iduettevõtted, keda peaks Velve sõnul uuesti kasvule suunama. Teine pool on Eesti ettevõtete jätkuinvesteeringud ja välisinvesteeringud ehk kõik, mis aitab Eesti majandusel olla suurem, kui on Eesti piirid.
“Loomulikult jätkame kõigi Eesti ettevõtete teenindamist, aga seda pigem digitaalsete teenuste kaudu, mida hakkame arendama,” lisas EISA juhatuse esimees.