Lehe teatel lähetasid miljardärid Gennadi Timtšenko, Juri Kovaltšuk ning vennad Arkadi ja Boriss Rotenberg, kes kõik on lääne sanktsioonide all ja seotud Kremli juhiga juba noorusest peale, saadikuid salajastele kohtumistele USA ettevõtjatega, vahendas väljaanne Kyiv Post.
WSJ allikate ja Euroopa luureametnike sõnul puudutasid kõnelused haruldaste muldmetallide ja maagaasi ammutamist Arktikas ja isegi Nord Streami torujuhtme taaselustamist. Aruteludel räägiti sellest, et kui sõda lõpeb, saaks USA suurettevõtted koos Putini siseringiga juurdepääsu oluliste uute varade ammutamisele Venemaal.
Allikate sõnul pakkusid oligarhid USA firmadele soodustusi gaasi kaevandamiseks Ohhoota meres ja potentsiaalselt veel neljas piirkonnas. Samuti peeti võimalikuks haruldaste muldmetallide kaevandamist Norilski niklimaardlate lähedal – see on tohutu kaevanduslinn, mis asub põhjapolaarjoone taga – ja kuuel veel arendamata alal Siberis.
Konkreetsete projektide hulgas nimetati ainult ühte, mis oli otseselt seotud Timtšenkoga: Novateki tohutu gaasimaardla LNG-2 Arktikas. WSJ andmeil on ettevõte America First Global kaasasutaja Gentry Beach – USA presidendi Donald Trumpi kampaania rahastaja ja Donald Trump Jr. ülikooliaegne sõber – pidanud läbirääkimisi projektis osaluse ostmiseks.
Kuid enamiku teiste WSJ loetletud projektide puhul – sealhulgas Ohhoota mere gaasiväljad ja haruldaste muldmetallide leiukohad – ei leidnud sõltumatud ajakirjanikud otseseid seoseid Timtšenko, Rotenbergide ega Kovaltšukkidega.
WSJ kirjeldas ka laiemat salajase suhtluse võrgustikku, mis hõlmas suuri USA ettevõtteid ja investoreid:
• Exxon ja miljardär Todd Boehly kaalusid väidetavalt USA sanktsioonide alla pandud naftafirma Lukoil varade ostmist.
• Trumpi rahastaja Stephen Lynch palus Washingtonilt luba esitada ostupakkumine gaasijuhtme Nord Stream 2 omandamiseks, kui see müüki pannakse.
• Elliott Investment Management kaalus osaluse ostmist Venemaalt Türgisse kulgevas maagaasijuhtmes TurkStream.
• Vene kosmoseagentuuri Roskosmos juht Dmitri Bakanov külastas NASA-t, Boeingut ja SpaceX-i ning Venemaa eriesindaja Kirill Dmitrijev olevat rääkinud isegi USA-Vene ühise Marsi-ekspeditsiooni korraldamise võimalusest.
• WSJ teatas varem, et ExxonMobili juhid pidasid Rosnefti omaniku Igor Setšiniga salajasi läbirääkimisi võimaliku Sahhalin-1 projekti juurde naasmise üle, kuigi Exxoni tegevjuht välistas hiljem ettevõtte tagasipöördumise selle projekti juurde.
WSJ kommenteeris, et selline suhtlus on kooskõlas Trumpi lähenemisviisiga, mille kohaselt saavad majanduslikud huvid olla aluseks rahulepingute sõlmimisele.
Sama idee käis välja ka Trumpi ametnikega peetud kõnelustel Venemaa riikliku investeerimisfondi juht ja Putini eriesindaja Kirill Dmitrijev, pakkudes muuhulgas välja plaani, mis võimaldaks USA ettevõtetel kasutada umbes 300 miljardit dollarit külmutatud Venemaa keskpanga varasid ühisettevõtete ja Ukraina ülesehitamise jaoks, väitis leht.
Kunagi Goldman Sachsis töötanud ja USA ülikoolides õppinud Dmitrijevi partneriteks nendel kõnelustel oli Trumpi nimetatud eriesindaja ja tema pikaaegne golfipartner, kinnisvaraärimees Steve Witkoff ja Trumpi väimees Jared Kushner, kelle investeerimisfond Affinity Partners kaasas miljardeid Araabia riikidelt, kelle konflikti Iisraeliga ta oli aidanud vahendada.
Kaks ärimeest jagasid president Trumpi pikaajalist vaadet geopoliitikale. Kui terved põlvkonnad diplomaate nägid Ida-Euroopa postsovetlikes pingetes Gordioni sõlme, mida tuli vaevaliselt harutada, siis USA president näeb lihtsat lahendust: piirid on vähem tähtsad kui äri. 1980. aastatel oli ta isegi pakkunud, et saavutab isiklike läbirääkimistega külma sõja kiire lõpetamise, ehitades samal ajal Moskvasse, Kremli vastu Trump Toweri ja võttes kommunistliku režiimi äripartneriks, kirjeldas WSJ.
“Venemaal on nii palju tohutuid ressursse ja maalahmakaid,” ütles Witkoff The Wall Street Journalile, kirjeldades pikalt oma lootust, et Venemaast, Ukrainast ja Ameerikast saavad äripartnerid. “Kui me seda kõike teeme ja kõik on jõukad ning osanikud ja kõigil on midagi võita, on see loomulik kaitsevall tulevaste konfliktide vastu. Sest kõigil läheb hästi,” rääkis ta.
Kui aga Witkoffi ja Dmitijevi äriplaanidest lähtuv 28-punktiline rahuplaan oktoobris lekkis, vallandas see laialdased protestid. Euroopa ja Ukraina liidrid kurtsid, et see peegeldab peamiselt Venemaa seisukohti ja sõidab üle peaaegu kõigist Kiievi punastest joontest. Neid ei rahustanud isegi USA administratsiooni kinnitused, et plaan pole kivisse raiutud. Kardeti, et Venemaad premeeritakse pärast Euroopa piiride vägivaldset ümberjoonistamist hoopis uute ärivõimalustega.
Kui lääneriikide liidrid kogunesid eelmisel nädalal plaani arutama, võttis Poola peaminister Donald Tusk asja lühidalt kokku: “Me teame, et see pole rahu. See on äri.”
Paljude jaoks Trumpi juhitud Valges Majas on äri ja geopoliitika hägustumine aga taotluslik, mitte juhuslik, tõdes WSJ. Presidendi võtmenõunikud näevad võimalust, et Ameerika investorid napsavad uuel sõjajärgsel Venemaal endale tulusaid tehinguid ja saavad rahu väliskaubanduslikeks garantideks.
Vestlustes Witkoffi ja Kushneriga on Venemaa selgelt mõista andnud, et eelistaks USA ettevõtete sekkumist, mitte konkurente Euroopa riikidest, kelle juhid olevat rahuprotsessi kohta palju halba rääkinud, sõnas üks asjaga kursis olev isik: “See on Trumpi tehingukunst (i.k. Art of the Deal): ‘Vaadake, ma lahendan selle asja ära ja Ameerika saab sellest tohutut majanduslikku kasu, eks?'”
Jääb ajaloolaste otsustada, kas Putin kaalus sellist lähenemist sõja lõpetamise huvides või oli see manööver USA rahustamiseks, samal ajal pikendades sõda, mille vääramatut võitu ta näib uskuvat, tõdes The Wall Street Journal kokkuvõtteks.