Statistikaameti andmetel tõusis ehitushinnaindeks tänavu teises kvartalis võrreldes esimesega 0,9 protsenti ja võrreldes eelmise aasta sama ajaga 1,4 protsenti. «Hinnatõusu taga on eelkõige tööjõukulude kasv, kuid materjalide hinnad liikusid ülespoole minimaalselt,» kommenteeris Rakaselg.
«Ehituspuit on endiselt oluliselt odavam kui paar aastat tagasi – võrreldes 2022. aasta tipphindadega on hinnalangus ligikaudu 40–50 protsenti. See tähendab, et ehitajal ja eratarbijal on praegu võimalik soodsalt varuda nii puitu kui ka muid põhimaterjale. Samuti on ehitusturul lihtsam leida tööjõudu kui suure buumi ajal,» ütles Rakaselg.
«Kuna nõudlus lähiturgudel – eriti Soomes ja Saksamaal – püsib nõrk, siis hoiab see konkurentsi tihedana ja hinnad kontrolli all. Rootsis on tunda esimesi märke elavnemisest, mis võib pikemas perspektiivis mõjutada ka Eesti turgu. Kohalik ehitussektor on teise poolaasta suhtes ettevaatlikult optimistlik, mis väljendub ka mõõdukas nõudluse kasvus: näiteks mais ja juunis osteti ehituspuitu mullusega võrreldes ligi kümnendiku võrra rohkem,» rääkis Rakaselg.
«Samas tuleb arvestada, et vineeri- ja saetööstuste olukord pole lihtne – energiakulude ja tööjõu kallinemine survestab kasumlikkust. Need ettevõtted on juba teist aastat järjest toonitanud, et müügimarginaali suurendamine on ellujäämise seisukohalt vältimatu, kuid lõpptoodangu hinnad püsivad nõrga nõudluse tõttu endiselt madalal,» sõnas Rakaselg.
Puumarketi ostujuhi sõnul pole kokkuvõttes 2025. aasta kolmandas kvartalis põhjust oodata olulist hinnatõusu. «Ehitusmaterjalide hinnad jäävad tõenäoliselt soodsaks vähemalt aasta lõpuni. See loob hea hetke neile, kes plaanivad ehitada või renoveerida – nii hinnatase kui ka tööjõu kättesaadavus on praegu ehitajale soodsad,» lisas Rakaselg.