Valuvaigisti atsetaminofeen ehk paratsetamool on raseduse ajal üks laialdasemalt tarvitatavaid ravimeid, mida võtab ligikaudu pool kõigist rasedatest naistest kogu maailmas. Paljud uuringud on näidanud, et heaoluriikides on autismi esinemine tõusujoonel. Perearst Piret Rospu tõdes “Terevisioonis”, et paratsetamooli autismi seostamiseks puudub tugev aluspõhi.

Lääne-Tallinna Keskhaigla naistekliiniku ülemarst Piret Veerus kinnitas, et Eesti Naistearstide Selts on Ameerika (ACOG) ja Ülemaailmse Naistearstide Seltsiga (FIGO) samal seisukohal. “Paratsetamooli kasutamine lubatud maksimaalse annuse piires on rasedatele ohutu,” ütles Veerus. 

Põhjuslikkus vs korrelatsioon

Uuringud, kus on leitud, et paratsetamooli kasutavatel lapseootel naistel sünnib suurema tõenäosusega autistlik laps, pole suutnud näidata nende kahe vahel põhjuslikku seost. “Kahe muutuja korrelatsioon ehk samaaegne tõus graafikul ei räägi meile midagi põhjuslikkusest,” sõnas Rospu.

Näiteks metaanalüüsis, millele Trump oma sõnavõttudes viitas, analüüsisid teadlased 46 varasema uuringu tulemusi. Kahekümnest paratsetamooli ning aktiivsus- ja tähelepanuhäire vahelisi seoseid uurinud tööst leiti korrelatsioon 14 töös ning kaheksast autismispektri häire uuringust nägi paratsetamooli ja autismispektri häire vahel seost viis uurimust.

Töö autorite sõnul saab analüüsi tulemusel väita, et rasedad võiksid võtta autismiriski vähendamiseks atsetaminofeeni sisaldavaid ravimeid nii vähe ja harva kui võimalik. Samas rõhutasid nad ajalehes New York Times, et nende järeldus ei tähenda, nagu põhjustaks paratsetamool autismi. “Me ei saa vastata küsimusele põhjuslikkuse kohta,” selgitas epidemioloog Diddier Prada: “Suvel kasvab nii jäätise müük kui ka vägivaldne kuritegevus, kuid see ei tähenda, et jäätis põhjustaks kuritegevust.”

Enamik analüüsi kaasatud uuringuid põhinesid emade mälul ehk nad pidid meenutama, kui sageli ja kui palju nad paratsetamooli tarvitasid. Andmed võisid olla seeläbi ebatäpsed ja kallutatud. Samuti puudus paljudes töödes täpne teave ravimiannuste ja tarvitamise kestuse kohta. Seetõttu polnud võimalik hinnata ravimi annuse ja toime seoseid. Lisaks erines uuringute lõikes laste neuroarengu mõõtmiseks kasutatud metoodika, mistõttu ei saa tulemusi üks-ühele võrrelda. 

Kõige suurema puudusena näeb Ülemaailmne Naistearstide Selts aga seda, et metaanalüüsi kaasatud uuringutes ei arvestatud piisavalt geneetiliste ja keskkonnateguritega, mis mõjutavad samuti nii ravimi tarvitamist kui ka laste arengut. Selle tulemusel võib tekkida näiline, kuid mitte põhjuslik seos.

“Paratsetamooli kasutatakse üldjuhul teatud põhjustel – kõrge palaviku alandamiseks või põletiku korral –, mis võivad põhjustada ise loote arenguhäireid ja viia lapse autismini,” märkis Londoni hügieeni ja troopilise meditsiini kooli farmakoepidemioloogia professor Ian Douglas Science Media Centre’ile.

Eelmise aasta kevadel ilmus teadlaskonna poolt laiemalt tunnustatud seni kõige usaldusväärsema metoodikaga Rootsi ja USA teadlaste uuring, kus töörühm proovis välistada võimalikult palju eelmainitud segavaid tegureid. Selleks võrdlesid nad õdesid-vendi, kelle emad olid ühe lapse ootuse ajal tarvitanud paratsetamooli ja teise ajal mitte. Uuring hõlmas kokku 2,48 miljonit rootsi last, kes sündisid aastatel 1995–2019. 

Tulemused näitasid, et umbes 1,42 protsenti lastest, kelle emad tarvitasid raseduse ajal paratsetamooli, ja 1,33 protsenti lastest, kes paratsetamooliga kokku ei puutunud, olid autismidiagnoosiga. Teisisõnu oli erinevus väga väike ning viitas, et paratsetamooli tarvitamise ja laste autismi vahel pole põhjuslikku seost. Riski ei suurendanud isegi suuremad annused, mis räägib samuti põhjusliku seose vastu.

Samas kritiseeriti Rootsi uuringut võimalike valimiga seotud probleemide pärast. Kui uuringus teatas emadest 7,5 protsenti, et kasutas atsetaminofeeni, siis maailma keskmine on umbes 50 protsenti. See vahe võib samuti tulemusi mõjutada ja raskendada tervet maailma haaravate üldistuste tegemist.

Teisalt jõudis sarnasele tulemusele ka Jaapanis läbi viidud suur uuring, mis hõlmas enam kui 200 000 last. Kuigi esialgsed analüüsid näitasid väikest riski suurenemist, viitasid tundlikkusanalüüsid, sh õdede-vendade võrdlus, et tulemusi mõjutavad perekondlikud segavad tegurid.

Nende olulisele rollile viitab ka Norra ema, isa ja lapse uuring (MoBa), kus uuriti ATH ja paratsetamooli tarvitamise omavahelist seost. Kuigi pikaajaline paratsetamooli kasutus oli seotud keskmisest kaks korda kõrgema ATH riskiga, kadus see seos õdesid-vendi võrreldes. Seejuures oli ATH-risk kõrgem pere kõigil lastel, sõltumata sellest, kas nad olid looteeas pikaajaliselt ravimiga kokku puutunud või mitte. See viitab, et pikaajaline vajadus valuvaigisti järele on pigem märk perekondlikust riskist kui häire juurpõhjus.

Tõestatud riskid

Piret Rospu ja välismaa teadlaste sõnul on raseduse ajal ohutuid valu- ja palavikuvastaseid ravimeid vähe. Ülemaailmne Naistearstide Selts on seisukohal, et tugeval valul ja kõrgel palavikul on raseduse ajal ohtlikud tõestatud tagajärjed.

Kõrge palavik võib põhjustada raseduse katkemist, loote arenguhäireid, näiteks on see seotud närvitoru defektide ja kaasasündinud südameriketega, ja lapse enneaegset sündi. “Kõrge palavik tuleb raseduse ajal maha võtta ja seda tuleb teha paratsetamooliga. Me teame, et teised palavikku alandavad ravimid võivad tõesti põhjustada raseduse ajal tõsiseid probleeme,” rõhutas Rospu. 

Teadlaste sõnul on autismi diagnooside kiire kasvu taga eelkõige muutused diagnostikas. Aastate jooksul on diagnoosimise kriteeriume laiendatud ja nii tuvastatakse autismi üha sagedamini nii lastel kui ka täiskasvanutel. Näiteks teatas riskiinvestor Elon Musk mõne aasta eest, et ka temal on Aspergeri sündroom. Spektri teises äärmuses võib olla aga laps, kes ei kasuta isegi vanematega suhtlemiseks verbaalset keelt ja vajab ööpäevaringselt märkimisväärset tuge.

Lisaks on inimeste teadlikkus märgatavalt suurenenud – üha rohkem pöördutakse diagnoosi saamiseks spetsialistide poole. Mõne pere jaoks on ametlik diagnoos oluline ka praktilistel põhjustel, näiteks et saada täiendavat tuge haridus- või tervishoiusüsteemilt.