Eesti, Läti, Leedu ja Taani allkirjastasid Brüsselis koostöödeklaratsiooni, et hakata ravimeid ühiselt hankima. Samuti leppisid Euroopa Liidu terviseministrid kokku ka uued reeglid, mis aitavad tagada, et esmatähtsad ravimid jõuaksid inimesteni kõigis liikmesriikides
Koos suudavad väikeriigid tellida suurema koguse, mis aitab saada paremaid hindu ja kindlamaid tarnetingimusi, teatas sotsiaalministeerium sotsiaalmeedias.
Eestile on juba pikalt probleemiks, et uued ravimid jõuavad riiki ligi kaks aastat hiljem kui suurtele turgudele.
Hinnataotlused esitatakse Eestis keskmiselt 738 päeva hiljem kui Lääne-Euroopas, kuigi Eesti enda protsess on kiire ja vähebürokraatlik, märgib ministeerium.
Euroopa Liit püüab ravimite tootmises vähendada sõltuvust muust maailmast
Esmaspäeval leppisid Euroopa Liidu terviseministrid Brüsselis kokku ka uued reeglid, mis aitavad tagada, et esmatähtsad ravimid jõuaksid inimesteni kõigis liikmesriikides — ka väiksemates.
Paljusid ravimeid ei toodeta Euroopa Liidus, või vähemalt sõltub nende tootmine paljus Hiinast ja mujalt maailmast pärit toormest. Suurema kriisi korral on seega praegu tõenäoline, et ravimid võivad otsa saada. Seda on juba varem juhtunud – pandeemia ajal – tõdes Eesti sotsiaalminister Karmen Joller.
“Antibiootikumid lihtsalt kadusid ära, eriti kadusid ära lastevormid,
sellepärast et neid on veidikene ka vähem, valik on väiksem ja apteekidesse,
kui oli vaja näiteks lapsevanemal osta antibiootikum oma lapsele retseptiga,
siis apteeki jõudnud lapsevanem ei saanud antibiootikumi,” ütles Joller.
Kuigi mure on üle-Euroopaline, puudutab see eriti väikseid riike nagu Eesti. Kui turg on väike on ravimitootjate huvi selle vastu ka väike. Eesti on seni püüdnud olukorda lahendada vähendades tarnijatele seatud nõudeid. Kuid Euroopa Liidus püütakse nüüd seada hangetele rangemad tingimused – näiteks, et ei vaadataks ainult hinda vaid ka toote tarnekindlust. Karmimad nõuded võivad olla mõnikord takistuseks tõdeb Joller, kuid lõpuks vajalikud, et tagada tootmine Euroopas.
“Olukorras, kus on ravimit vähe juba turul, ei ole väga suured valikud. Seal tõesti me ei tahaks lisatingimusi. Aga teine pool ongi seesama, et miks me tahame, et Euroopas oleks ravimitootmine alles ja miks me peame võimalusele eelistama Euroopa tootmist, on kriisikindlus. Sest kui on kriisid, siis üle ookeani tuua ravimit on oluliselt, ma ei räägi isegi, et kallim, aga võib-olla võimatu,” lausus Joller.
Oht on ka, et lisatingimused võivad tuua ravimite hinnatõusu. Joller ütleb, et seda on siiski püütud uue Euroopa Liidu määruse kokkuleppimisel vältida.
“Siin on päris hästi detailidesse vaadatud, millised on need olukorrad, kus see kulu võib suureneda ja vastupidi. Tegelikult meie mure on see, et kulud ongi praegu liiga suured. Me tahaksime, et ravimi hinnad oleksid madalamad, sest see on üks põhjus, miks just väiksemad riigid ei saa endale lubada ravimit,” ütles Joller.
Ravimite hinna alla toomiseks püütakse liikmesriikide vahel korraldada rohkem ühishankeid. Selleks sõlmisid näiteks Balti riigid ja Taani täna koostööleppe. Laiemalt leppisid liikmesriigid kokku oma seisukoha esmatähtsate ravimte määruse asjus, kuid enne selle jõustumist tuleb leida ühine seisukoht ka Euroopa parlamendi ja komisjoniga.