Välisminister Margus Tsahkna ütles Vikerraadio saates “Välistund”, et ukrainlastel oleks tark Läänemerel mitte Vene laevu sõjaliselt rünnata, sest see võib tuua kaasa suure keskkonnakatastroofi.
Kaks päeva tagasi ründasid Ukraina meredroonid Türgi ranniku lähistel Mustal merel kaht sanktsioonide all olevat Vene naftatankerit.
Üks allikas ütles väljaannetele The Kyiv Independent ja Unian, et tankerid oleksid võinud transportida ligi 70 miljoni dollari väärtuses naftat, aidates seeläbi Moskval rahvusvahelistest sanktsioonidest kõrvale hoida. Allika teatel olid mõlemad alused rünnaku hetkel tühjad ja suundusid Venemaale Novorossiiski sadamasse lasti järele.
Saatejuht Indrek Kiisler uuris Tsahknalt, kas Eesti on ukrainlastele andnud märku, et sellistest rünnakutest Läänemerel hoiduda.
“Läbi Soome lahe läheb umbes 60+ protsenti Venemaa gaasi- ja naftaekspordist ja see on ikkagi metsik koormus, mis seal umbes kuue meremiili laiuses koridoris on. Me ei ole öelnud, et ärge siia tulge, aga tark oleks mitte tulla, sest see võib tõesti eskaleerida olukorda Läänemerel,” vastas Tsahkna.
“Aga oleme ausad: sõjalisi ja strateegilisi objekte on Ukrainal õigus hävitada ka Venemaa territooriumil. Rahvusvahelised veed on natuke teine teema, aga tõepoolest oli Türgi päris häälekas, kui need kaks naftatankerit rünnakute osaliseks said – just nimelt Türgi majandusvetes, mitte isegi päris vabades rahvusvahelistes vetes,” lisas Tsahkna
Kiisler küsis lisaks, et kas Eesti ja Soome päästeteenistused peavad pidevalt valvel olema.
Riigikogu riigikaitsekomisjoni liige Raimond Kaljulaid ütles, et viimaste aasta jooksul toimunud sabotaažiakte vaadates, on väike ime, et Euroopa pinnal ei ole toimunud suurte inimohvritega või suure keskkonnakahjuga sündmust. Selle on tema sõnul taganud eriteenistuste hea töö.
“Päeva lõpuks, kuna riik võitleb oma elu eest ja see on nende jaoks eksistentsiaalne võitlus, siis võivad nemadki ühel hetkel hinnata, et kui me midagi sellist teeme, siis suure tõenäosusega tehakse Euroopas avaldusi ja öeldakse, et me oleme väga gravely concerned, et selline sündmus on toimunud, ja võib-olla mõistetakse meid hukka. Aga nii nagu need avaldused ei ole Venemaad peatanud, ei pruugi see ühel hetkel enam takistada ka Ukrainat, kui nad hindavad, et see ei too kaasa toetuse täielikku kokkukukkumist,” arutles Kaljulaid.