USA delegatsioon kohtub Moskvas Putiniga | Välismaa

Venemaal Orjoli oblastis süttis ööl vastu teisipäeva Ukraina korraldatud õhurünnaku tagajärjel kütuse- ja energiakompleks.

“Öösel rünnati Orjoli oblastit uuesti drooniga, mille tagajärjel puhkes tulekahju Livnõi rajoonis asuvates kütuse- ja energiakompleksi rajatistes,” kirjutas oblasti kuberner Andrei Klõtškov teisipäeval oma Telegrami kanalil.

Venemaa Pihkva oblasti kuberner teatas, et oblasti lõunaosas tehti kahjutuks droon.

“Päästeteenistuste teatel on Pihkva oblasti lõunaosas õhuruumis neutraliseeritud droon,” kirjutas kuberner Mihhail Vedernikov sotsiaalmeedias.

Ta hoiatas, et Pihkva oblastis valitseva drooniohu tõttu võib olla piiratud mobiilne andmeside.

Venemaalt Gruusiasse teel olnud Vene lipu all sõitev tanker teatas, et seda rünnati Türgi ranniku lähedal.

Päevalilleõli vedanud laev Midvolga-2 teatas rünnakust 80 miili (130 km) kaugusel Türgi rannikust, kuid ei esitanud abipalvet ja liikus Türgi Sinopi sadama poole, teatas Türgi merendusamet teisipäeval sotsiaalmeediakanalis X. Tankeri 13 meeskonnaliiget pääsesid vigastusteta, lisas amet.

Türgi võimud rohkem infot ei andnud, kuid ringhäälinguorganisatsioon NTV teatas, et laeva ründas kamikaze-droon.

Kindlustusseltsid on tõstnud Ukraina ja Venemaa Musta mere sadamates käivate laevade kindlustusmakseid veerandi võrra.

Sõjariski kindlustus tüüpilise seitsmepäevase reisi puhul tõusis Ukraina sadamate külastamisel 0,4 protsendilt 0,5 protsendile laeva väärtusest ja Venemaa sadamate puhul 0,6 protsendilt 0,65–0,8 protsendile, vahendas Ukraina väljaanne LIGA.net uudisteagentuuri Reuters andmeid.

“Venemaa sadamate puhul arvestavad kindlustusandjad laiema valikuga võimalike rünnakukohtadega ja suurema kordumise tõenäosusega. Ukraina tegevuse intensiivistudes suureneb ka Venemaa vastutegevuse tõenäosus. See loob mõlemas suunas ühtlasema riskikeskkonna kui oleme viimasel ajal näinud,” ütles merekindlustusseltsi Vessel Protect tegevjuht Munro Anderson agentuurile.

Must meri on teravilja, nafta ja naftatoodete veo seisukohalt ülioluline transporditee. Selle ümber paiknevad Bulgaaria, Gruusia, Rumeenia ja Türgi, aga ka Venemaa ja Ukraina ning Türgi kontrolli all oleva Bosporuse väina kaudu on see ühendatud maailmamerega.

28. novembril ründasid Ukraina droonid tankereid Kairos ja Virat, mis olid teel Venemaa Novorossiiski sadamasse. Mõlemad laevad olid lääne sanktsioonide all ja sõitsid tühjalt.

17. novembril ründasid venelased Ukraina Izmaili sadamas rakettidega veeldatud gaasi (LNG) vedavat laeva.

Venemaa lõunaosas peatas ööl vastu teisipäeva töö seitse lennujaama, mis annab tunnistust Ukraina õhurünnakutest regioonis.

Ajutised piirangud kehtestati öösel Krasnodari, Mahhatškala, Vladikavkazi, Groznõi, Tambovi, Magassi ja Naltšiki lennujaamas, teatas Vene uudisteagentuur Interfax teisipäeva varahommikul. Lühemat aega oli öösel kinni ka Sotši lennujaam, millele maanduma pidanud kolm lennukit suunati varulennuväljadele.

Lennujaamade töö peatati lennuohutuse tagamiseks, esitas Venemaa tsiviillennunduse amet tavapärase põhjenduse.

Üldjuhul peatavad Vene võimud lennujaamade töö öösiti siis, kui Ukraina korraldab piirkonnas drooni- ja raketirünnakuid.

Venemaa kõrgemad sõjaväelased teatasid esmaspäeval Vene režiimi juhile Vladimir Putinile taas mitme Ukraina linna väidetavast vallutamisest, kuid Ukraina kinnitusel ei vasta sellised teated tõele ning on mõeldud lääneriikide mõjutamiseks.

“Järgnevatel nädalatel teevad venelased arvukalt katseid rindele survet avaldada ja saadavad seda valjuhäälsete avaldustega – kõik see toimub üksnes lääne publiku jaoks ja panuste tõstmiseks diplomaatias,” ütles Ukraina riikliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu desinformatsiooni vastu võitlemise keskuse juht Andrei Kovalenko.

Kovalenko märkis, et 1. detsembri õhtu seisuga on osa Vovtšanskist Ukraina kaitseväe kontrolli all ja venelased pole Kupjanskit vallutanud, kuigi nad seda väitsid.

“Rindel jätkuvad ägedad lahingud ja vaenlane toob kohale märkimisväärseid jõude,” lõpetas Kovalenko.

Varem teatasid Vene propagandistid, et Putin külastas ühte Venemaa ühendvägede grupi juhtimispunkti, kus talle räägiti Pokrovski ja Vovtšanski väidetavast okupeerimisest.

Teadet kommenteerinud analüütiline projekt Deepstate tõdes, et ei saa kinnitada Venemaa täielikku kontrolli nende linnade ega ka Kupjanski üle.

Väljaanne LIGA.net meenutas ka, kuidas 27. novembril teatas Ukraina vägede pressiesindaja, et venelased valetasid Harkivi oblastis asuva Kupjanski vallutamise kohta, kuid see ei vasta tõele nagu ka Vovtšansk ei ole täielikult kaotatud.

Esmaspäeval, 1. detsembril teatas Ukraina 7. õhudessantkorpus, et vaenlane jätkab Pokrovski lähedal asuvate logistikateede ründamist, kuid Ukraina väed ei pea seda märgiks linna ümberpiiramisest.

Valge Maja pressiesindaja Karoline Leavitt ütles esmaspäeval, et president Donald Trumpi administratsioon on Vene-Ukraina sõja lõpetamise kokkuleppe saavutamise suhtes väga optimistlik.

Avaldus tehti ajal, mil USA erisaadik Steve Witkoff suundub Moskvasse kõnelustele Vene režiimi juhi Vladimir Putiniga.

“Ma arvan, et administratsioon on väga optimistlik,” sõnas Leavitt.

Eestkõneleja rõhutas, et USA meeskond,  kelle hulgas president Trump, asepresident J.D. Vance, erisaadik Witkoff, välisminister Marco Rubio ja kaitseminister Pete Hegseth tahavad tõesti väga näha selle sõja lõppu.

“President ja tema meeskond on selle nimel nii kõvasti tööd teinud ja nad kõik tahavad tõesti näha selle sõja lõppu,” jätkas kõneisik.

“Alles eile… olid neil väga head kõnelused ukrainlastega Floridas ja nüüd on erisaadik Witkoff muidugi teel Venemaale. See on omamoodi süstikdiplomaatia, mida olete näinud sellelt administratsioonilt, kus me räägime võrdselt mõlema poolega,” lisas Leavitt.

Kõneisiku kinnitusel on punktid paberile pandud ja hoolikalt kokku lepitud.

“Mis puutub üksikasjadesse, siis lasen läbirääkijatel läbi rääkida, kuid tunneme end üsna hästi ja oleme lootusrikkad, et see sõda võib lõpuks lõppeda,” lõpetas Valge Maja pressiesindaja.

Euroopa hakkab järk-järgult mõistma, et ei saa loota Ameerika Ühendriikidele võrdse partnerina, avaldas esmaspäeval intervjuus meediakanalile Euronews arvamust USA Euroopa vägede endine ülemjuhataja erukindral Ben Hodges.

“Ühendriigid peavad Euroopat ebaoluliseks, kui välja arvata ehk mõnel ärilisel eesmärgil,” rääkis erusõjaväelane ajakirjanikele.

Hodges usub ühtlasi, et USA presidendi Donald Trumpi administratsiooni lähenemine Ukraina sõjale oli algusest peale hukule määratud. Erukindral rõhutas, et Ameerika liider ja tema meeskond käsitlevad konflikti suuremahulise kinnisvaratehinguna.

Hodges viitas ka hiljutistele paljastustele USA presidendi erisaadiku Steve Witkoffi ja Trumpi väimehe Jared Kushneri kohta (Lääne meedia hiljutised publikatsioonid, mis paljastasid salajaste läbirääkimiste üksikasjad ja nende kontaktid Vene ametnikega – Unian). Erukindrali hinnangul on see tõend sellest, et USA tahab tõesti taastada kaubandussuhteid Moskvaga.

“Kui kõik läheb nii, nagu Witkoff ja Kushner soovisid, siis on see Euroopale tohutu probleem,” ütles Hodges.

Erukindral lisas, et selline prioriteetide muutus USA administratsioonis sai veelgi ilmsemaks, kui USA välisminister Marco Rubio otsustas vahele jätta sel nädala Brüsselist toimuva NATO välisministrite kohtumise.

Prantsusmaa välisminister Jean-Noël Barrot teatas esmaspäeval, et president Emmanuel Macron kavatseb 3. detsembril algaval Hiina visiidil paluda riigipea Xi Jinpingil mõjutada Venemaad lõpetama sõda Ukrainas.

Uudistekanalite Unian ja BFM andmetel saabub Prantsusmaa president Pekingisse kolmapäeval ja jääb sinna reedeni. See on Macroni neljas ametlik visiit Hiinasse tema ametiaja jooksul.

Barrot ütles, et Macron plaanib visiidi käigus taas paluda Xi Jinpingil Venemaad mõjutada, et lõpetada sõda Ukrainas.

“Loodame Hiinale, kes on nagu meiegi ÜRO Julgeolekunõukogu alaline liige, et see mõjutaks Venemaad. Et Venemaa ja eriti Vladimir Putin nõustuksid lõpuks relvarahuga,” sõnas Barrot.

Hiina välisminister Wang Yi külastab sel nädalal Venemaad, et osaleda julgeolekukõnelustel, teatas Hiina välisministeerium.

“Wang reisib esmaspäevast teisipäevani Venemaale tavapärasele Hiina-Venemaa strateegilise julgeoleku konsultatsioonile,” täpsustas välisministeeriumi pressiesindaja Mao Ning ajakirjanikele.

“Välisminister, kelle kutsus visiidile Venemaa julgeolekunõukogu juht Sergei Šoigu, vahetab põhjalikult arvamusi vastastikust huvi pakkuvates rahvusvahelistes ja piirkondlikes küsimustes ning tugevdab kommunikatsiooni ja koordineerimist mõlema riigi strateegilisi julgeolekuhuve puudutavates võtmeküsimustes,” lisas Mao.

Hiina ei ole Venemaa ja Ukraina sõja osapool, kuid Kiiev on pikka aega kurtnud, et Peking on tarninud Moskvale sõjas kasutatavaid kaupu ning jätkab Venemaa energia ostmist.

Peking eitab kategooriliselt Venemaale sõjas kasutatavate materjalide tarnimist ja on püüdnud näidata end erapooletu vahendajana, kes on valmis aitama konflikti lahendada.

Ukraina relvajõudude teisipäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

– elavjõud umbes 1 175 030 (võrdlus eelmise päevaga +1110);

– tankid 11 387 (+0);

– jalaväe lahingumasinad 23 679 (+1);

– suurtükisüsteemid 34 768 (+14);

– mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1552 (+0);

– õhutõrjesüsteemid 1253 (+0);

– lennukid 430 (+0);

– kopterid 347 (+0);

– operatiivtaktikalised droonid 86 141 (+51);

– tiibraketid 4024 (+29);

– laevad/kaatrid 28 (+0);

– allveelaevad 1 (+0);

– autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 68 641 (+58);

– eritehnika 4011 (+1).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.