Kui Ukraina-Venemaa rahulepe peaks tulevikus teoks saama, saab kaitsepolitseiameti (kapo) oluliseks ülesandeks tagada, et agressioonisõjas Ukraina vastu võidelnutel ei oleks võimalik Eestisse ega Euroopasse reisida, ütles ETV saates “Esimene stuudio” kaitsepolitseiameti peadirektori asetäitja Mari-Liis Tori.
Saate alguses riigis tehtavatest valitsuse kärbetest rääkides, küsis saatejuht Andres Kuusk, kas kärpekirves on ka kapot tabanud.
“Kui mõelda sellele, et millise vastasega me tegutseme, siis alati on vajadusi rohkem kui võimalusi. Teisalt jällegi, kui palju tänases julgeolekuolukorras on siseministeerium, valitsus tervikuna, toetanud laia riigikaitset, sealhulgas meie võimestamist, siis tegelikult ei ole olukord nii halb. Raha selleks, et praegu hakkama saada, on olemas,” vastas Tori.
Tori sõnul üritab Venemaa enda kasuks inimesi värvata nii kasutades sotsiaalmeediat, lähenedes kolmandates riikides kui ka enda territooriumil.
“Me ei soovita reisida Venemaale, kui ei ole vältimatut vajadust, sest me lihtsalt ei suuda enda elanikke seal kaitsta. Tegemist ei ole õigusriigiga,” lausus ta.
Rääkides Oleg Bessedini kinnipidamisest, ütles Tori, et tema puhul oli olemas oht riigi julgeolekule. “Ju siis oli praegu kogutud andmete pealt piisav siseveendumus, et just nüüd seda teha (Bessedin kinni pidada – toim.)”.
Ta meenutas, et kapo mainis oma aastaraamatus Bessedinit juba aastal 2010. “Toona kirjutasime nii, et ta töötab Vene telekanalite jaoks propaganda tootmisel Eesti vastu. /…/ Aastaraamatut me oleme kasutanud sellise ennetusviisina, et tuua välja mingid liikumised või inimesed, kelle tegevus võib olla ohuks julgeolekule,” ütles Tori.
Tori rääkis, et traditsiooniliselt huvitab Vene eriteenistusi riigikaitsevaldkond, näiteks kaitsevägi, kaitseliit, aga ka õiguskaitseasutused ja kriitiline taristu.
“See ei ole iseloomulik vaid Eestile, vaid Vene eriteenistused näevad kogu Läänt ja Euroopat ühtse operatsioonipiirkonnana ning nende asi on siis koguda teavet, mis siis selles operatsioonipiirkonnas toimub,” lausus ta.
Ta lisas, et huvi ei tunta ainult riigisaladuste vastu, vaid teinekord lihtsalt teatud objektide paiknemiste vastu.
Tori sõnul on väga raske öelda, kui palju on Eestis inimesi, kes päriselt toetavad Putinit.
“Seda on küsitud meilt varem ka. Meelsust me ei kontrolli. Kas ja kelle poolt sa näiteks hääletad, kui sa oled Vene kodanik ja lähed saatkonda hääletama… Seda on väga raske öelda, mis need toetusprotsendid tegelikult on,” sõnas Tori.
Eesti piiras äsja Venemaa ja Valgevene kodanike valimisõigust.
“See oli õiguspoliitiline otsus, mis tehti. Meie andsime sinna toona oma hinnangu ja tänaseks on see otsus vastu võetud,” kommenteeris ta.
Kui Ukraina rahulepe peaks teoks saama, saab Tori sõnul oluliseks tagada, et kõikidel nendel isikutel, kes on agressioonisõjas Ukraina vastu võidelnud, ei oleks võimalik Eestisse ega Euroopasse tulevikus reisida.
“Me hindame, et see on oht julgeolekule, tegelikult laiemalt tõenäoliselt ka avalikule korrale. Sest me oleme ju kuulnud, kuidas selliseid inimesi rindele on venelased värvanud, olgu see siis läbi vanglate või on nad kuritegeliku taustaga, erineva kultuurikihiga inimesi. Me kindlasti ei peaks neid premeerima võimalusega sõita Euroopasse,” rääkis Tori.