ETV saade “Impulss” võtab seekord ekspertide abiga analüüsida USA esitatud rahuplaani Ukraina sõja lõpetamiseks. Enne aga püütakse saada sotti, mis ikkagi ühendab Donald Trumpi ja Vladimir Putinit.
Trumpi ja Putini suhted on alati olnud omapärased. Trumpi sõnul neid vähemasti enne 2017. aastat ei olnudki.
Kuivõrd 2016. aasta presidendivalimiste järel algatati USA-s riiklikul tasandil uurimine, kas Venemaa sekkus nende valimistesse, siis uuriti ka Trumpi suhteid Moskvaga. Trump oli varem Venemaal äri ajanud ning liikus värvikaid kuulujutte, ent tegelikke kokkupuuteid ei tuvastatud.
Kahtlusi lisas toona Trumpi käitumine, sest enamiku inimeste suhtes ei näidanud ta üles erilist austust, ent Putiniga olid asjalood teisiti.
Kahe presidendi esimene kohtumine leidis aset 2017. aasta suvel Hamburgis G20 kohtumisel ning see kestis üle kahe tunni. Samuti puutusid nad kokku sama aasta sügisel Vietnamis. Ent kõige mälestusväärsem Trumpi ja Putini kohtumine viis nad Helsingisse. 16. juulil 2018 oli Helsingis kohal ka toona ERR-i raadiouudistes töötanud ajakirjanik Indrek Lepik.
Pressikonverentsil viibinud Lepikule torkas kahe mehe kehakeeles silma üks vastuolu.
“Ühtpidi sul on seal Trump, kes on igas mõttes, ka gabariitidelt suur mees, Vladimir Putin, kes seda kindlasti ei ole, ja samal ajal sa näed kehakeelest ja võib-olla ka retoorilistest võtetest, et tegelikult see suurus on nagu vastupidine. Et Putin jätab enesekindla mulje, kellele siis tegelikult maailma kõige võimsama riigi president justkui püüab meeldida ja annab kuskilt justkui järele,” meenutas Lepik.
Presidentide kohtumisele järgnes rohkem kui tunni pikkune pressikonverents. Kõige skandaalsemaks teemaks kujunes seal taas Trumpi kampaania Venemaa- sidemete uurimine.
Trump ja Putin Helsingis Soome presidendipalees. Autor/allikas: Video stoppkaader
“Donald Trump pärast kohtumist ütles, et näete, Putin ütles mulle, et me ei sekkunud teie valimistesse ja ju siis nii on. See oli kõige suurem järelkaja, et Donald Trump uskus Putinit, kes ütles, et ta ei sekkunud valimistesse,” tõdes USA teemade ekspert Lauri Tankler.
“See hetk, kui ta seal pressikonverentsil seda ütles, oli tegelikult šokeeriv ja see jäi kindlasti seda pressikonverentsi saatma. See jäi tegelikult saatma tema esimest ametiaega just Venemaaga suhetes,” lisas Lepik.
Pärast seda kohtusid Trump ja Putin veel kaks korda rahvusvaheliste organisatsioonide tippkohtumiste käigus. Nagu Trump lubas, siis Putin tema ametiajal Ukraina vastu ühtegi sõda ei alustanud. Küll aga juhtus see ligi aasta pärast Trumpi järglase Joe Bideni presidentuuri algust 2022. aastal, kui Venemaa käivitas täiemahulise sõja Ukrainas. Putin isoleeriti lääneriikide juhtidest täielikult ning ainsana kohtusid temaga Ungari peaminister Viktor Orban ning korra Austria kantsler Karl Nehammer. Kuid Trump naasis 2025. aastal ametisse ning juba selle aasta augustis toimus mälestusväärne Alaska tippkohtumine. Hoolimata sellest, et Putin on vahepeal tapnud lugematul hulgal inimesi, kohtles Trump teda ikka suure austusega.
“Ta kuidagi ei varja seda. Ta reaalselt läheb ja on temaga sõbralik. Me nägime, kui nad Alaskal kohtusid, siis sai Putin sõita temaga samas autos, sai enne sõna kui tema ise. See on täitsa huvitav dünaamika, mida me oleme näinud, kuidas Donald Trump on väga-väga siiras oma austuses ja demonstreerib seda,” rääkis Tankler.
Alaska kohtumise järel on Trump teinud Putini kohta veidi kriitikat. Ent nende kahe telefonikõnedele on alati järgnenud Trumpi rahupüüdlused, mis on kantud Venemaa positsioonist. Aga kui saatuslikuks võib just riigijuhtide omavaheline suhe Ukraina sõja lõpetamisel saada?
“Võrreldes jällegi varasemate administratsioonidega, tundub mulle, et Donald Trumpi puhul loevad need isiklikud suhted palju rohkem kui võib-olla varasematel kordadel, kus on mingisugused teatud suhted ka selle ametnikkonnaga, riigiga ja nii edasi,” sõnas Tankler.