Ronides öösel Bilenke rahvuspargi valgetele lubjakivikaljudele, annab kunagi 200 000 inimesele koduks olnud Kramatorski asupaigast aimu vaid generaatorite sumin ja autode esituled. Vene sõjavägi on lähenemas, mis tähendab, et linnal on jäänud veel mõned kuud, võib-olla pool aastat, enne kui see täielikult hävitatakse ning sellega koos vajuvad unustusse ka lood seal kunagi seisnud majadest ja nende elanikest.
Varustatud diktofoni, kolmjala ja telefonikaameraga, astub Levon lahingusse kultuuririndel, et päästa võimalikult palju Donetski oblasti folkloorist, enne kui on liiga hilja.
Armeenia päritolu hobiantropoloog, kes muidu töötab Kiievis, veedab peaaegu kõik nädalavahetused asulates, mida pidevalt tabavad Vene liugpommid ja droonid. Parasjagu on ta Kramatorski linna külge kasvanud Bilenke külas, et jäädvustada tulevastele põlvedele lauluansambli Duša Spivaje (Südamekeeled) esinemist.