Riik suunab koole õpilaste käitumist ja hoolsust hindama jooksvamalt ja hinnangutevabamalt, kui seda seni on tehtud.
Õppeaasta alguses hakkas kehtima põhikooli riikliku õppekava muudatus, mille kohaselt ei pea õpilaste käitumist ja hoolsust enam kaks korda aastas hindama, vaid seda võib edasiviivalt arutleda arenguvestlusel. Samas, koolid on oma valikus siiski vabad ja võivad kasutada ka vana süsteemi.
Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses seisab, et kool annab õpilasele tagasisidet käitumise ja hoolsuse kohta vähemalt kord õppeaastas toimuval arenguvestlusel kooli õppekavas kehtestatud korras. Sealjuures hindamise korraldus sätestatakse kooli kodukorras ja nõuded õpilase käitumisele esitatakse põhikooli kodukorras.
“Kool võib anda seda käitumise ja hoolsuse tagasisidet tegelikult igal moel, ta võib anda seda ka vanal moel, nii nagu seda varem tehti. Aga enam ei ole sellist kohustust nagu varem, et kaks korda aastas pidi selline kokkuvõttev käitumise ja hoolsuse hinne siis õpilasele pandama ja see pidi ka tunnistusele minema,” rääkis haridus- ja teadusministeeriumi õppekava valdkonna juht Marjeta Venno.
Venno sõnul on suur eesmärk see, et koolid hakkaksid andma rohkem jooksvat ja edasiviivat tagasisidet.
“Kuna numbriline või pildiline hindamine alati tegelikult ei ole käitumist ja hoolsust paremas suunas või arendavamas suunas nügiv või motiveeriv, siis tegelikult peaks muutuma see tagasiside andmine oluliselt mitmekülgsemaks, et ta ei oleks ainult niisugune silt, mis pannakse siis, kui kõik on juba ära juhtunud ja toimunud, vaid pigem tagasiside oleks sellel hetkel, kui õpilane seda tagasisidet vajab ja kui selle alusel saab tõesti midagi ka muuta või teistmoodi teha,” rääkis ta.
Põltsamaa ühisgümnaasiumis antakse õpilastele sõnalist tagasisidet, õpetajatel on võimalik kasutada lauseid lausepangast või õpilase käitumist ise kirjeldada.
“Selleks, et klassijuhatajal oleks lihtsam kokkuvõtteid teha, kuna klassijuhataja kõiki tunde ei anna, eriti kolmandas kooliastmes, siis meil on aineõpetajatega kokkulepe, et nad iga trimestri lõpus, kui panevad ainehinded välja, siis sinna kõrvale kirjeldavad ka õpilase käitumist,” sõnas kooli õppejuht Maive Noodla.
“Kindlasti peab õpetaja siis käitumist kirjeldama, kui õpilane ei ole eeskujulik, siis peab põhjendama, mis on need murekohad, millega õpilane peaks tegelema veel või mis õpetaja on märganud ja alati soovitame ka eskujulikule õpilasele anda tagasisidet, et mis on need asjad, mida õpetaja märkab, mis on väga hästi ja milles teistele eeskujuks on,” märkis Noodla.
Tartu Mart Reiniku koolis on seni jäädud sõnalise skaala juurde ehk õpilaste käitumist hinnatakse skaalal eeskujulik-hea-rahuldav-mitterahuldav.
“Meil on seotud põhjuseta puudumine käitumishindega ehk siis teatavatest tundide arvust ikkagi on hindamisjuhendisse sisse kirjutatud ka käitumishinde alandamine,” märkis Reiniku kooli direktor Enn Ööpik. “Tänane seadus iseenesest ei kohusta käitumist enam hindama, aga ka ei keela, nii et me oleme selle siiani jätnud.”