Eestis astub kahel sooloõhtul – 4. detsembril Tartu ülikooli aulas ja 6. detsembril Estonia kontserdisaalis – üles sopran Aile Asszonyi koos pianist Toomas Kaldaruga. “Terevisioonile” antud intervjuus ütles ta, et reisimine on tema elu igapäevane, aga ka kõige ebameeldivam osa.
Aile Asszonyi on tulnud selleks nädalaks Eestisse, et anda kaks soolokontserti Tartus ja Tallinnas, kus laval on vaid tema ja Toomas Kaldaru klaveril. “Ma ei laula ooperit, võib-olla väikse mööndusega, et Wagneri “Wesendoncki laulud” on ta näpuharjutus “Tristan ja Isolde” jaoks,” rääkis ta.
Muidu leiab Aile Asszonyit esinemas Euroopa suurtelt lavadelt. Tema kõige kõvemaks rolliks, mida ta üldse kunagi laulnud on, nimetab ta Die Färberini Straussi ooperis “Die Frau ohne Schatten” ehk “Varjuta naine”. Seal on Asszonyi ja publiku vahel umbes sajapealine orkester. Eestis on publik aga lähedal ning see teeb teda ärevamaks, sest ta viimastest soolokontserditest on möödunud umbes 20 aastat. “Soolokontserdid on minu jaoks täiesti teisest maailmast,” tõdes ta.
“Põhiline, mida Wagneri ja Straussi suured rollid nõuavad, on vastupidavus. Et sa jaksad need tunnid hoida neid suuri liine üle suurte orkestrite. Need nõuavad tehniliselt jõudu. Minu hääl on jõudnud sinnamaani,” sõnas ta. Asszonyi sõnul on ta rollid olnud erinevad. “Bel canto ja Mozart – selles muusikas olid heliloojad väga seotud lauljatega, nad töötasid lauljatega iga päev. Laulja suhtes on viisakam ja lahkem pakkuda talle enne väike retsitatiiv, et ta saaks tunnetuse kätte ja saaks lavanärvist paari pläkutamise fraasiga lahti,” lausus ta.
Tema Straussi ooperi Elektra roll algab monoloogist. “Esimene asi, mida sa teed, on kõige suurem ja dramaatilisem number ooperis. Kui sa selleks valmis pole, siis on pulgad läinud,” ütles ta. Järgmisel nädalal astub Asszonyi üles Vanemuises “Turandoti” ooperilavastuses. Ta peab palju edasi-tagasi reisima ja oma elu erinevate riikide ja ooperilavade vahel ära jagama. “Kui teleporteerumine saab võimalikuks, siis mina hea meelega kasutaksin seda võimalust,” lausus ta ja rõhutas, et reisimine on tema jaoks ta elu kõige igapäevasem ja ebameeldivam osa.