Kui ei, siis tuleks eelkõige just Keskerakonnal, kes on kõige autoriteetsem erakond Eesti vene valijate seas, anda selge sõnum, et eestikeelse õppega ei saa enam vanamoodi edasi minna. Seejuures ei ole kasu sellest, kui algab taas süü veeretamine riigile, et pole pööratud piisavalt tähelepanu, pole õpetajaid, metoodikat, keelekeskkonda ja nii edasi. Keskerakonna jaoks võiks olla auasi korraldada võimalikult kiiresti nii, et munitsipaalkoolide lõpetajatel oleks eesti keel selge nagu vesi.
Muidugi on seejuures tähtis ka koostöö haridusministeeriumi ja mitmete riigiasutustega. Samamoodi ei jää kutsehariduskeskustel üle muud, kui hakata kiirkorras ja intensiivselt tegema eesti keele õpetamisel seda järeleaitamistööd, mis on seni osaliselt olnud kaitseväe õlul. See nõuab jällegi lisaraha, -inimesi ja -pingutusi. Aga millised oleksid paremad alternatiivid?
Eestis on kindlasti ka neid inimesi, kes leiavad, et see on igaühe enda viga, kui nad ei taha ega viitsi eesti keelt õppida, ning riik ei peaks tegelema nende inimeste veenmise ja poputamisega ega kulutama selle peale avalikku raha.
Samas ei oleks aga see Eesti julgeolekule hea, kui siin riigis lisanduks igal aastal tuhandeid täisealisi noori, kes ei leia keeleoskuse puudumise tõttu elus kohta. Nad oleks kerge saak nii kuritegelikule maailmale kui ka Venemaale Eesti-vastaste tegevuste kavandamisel ning lisakoorem sotsiaalabisüsteemile.
Eesti keele oskus üksi ei tähenda ilmtingimata eestimeelsust, aga see on oluline sild teel selle poole, nagu ka selleks, et tekiks huvi Eesti kultuuri ja ajaloo vastu ning emotsionaalne lähedus riigiga.