Kuid arstid ei muiga. Sest nad on vaktsineerimise pikaajalise langustrendi tõttu näinud järgnevaid südantlõhestavaid pildikesi.
Intensiivravivoodi. Pisike laps. Hingamisraskused ja köhahood, oksendamiseni. Hingamist toetav aparaat.
Raskemal juhul kõrgema astme intensiivravipalat. Narkoos ja juhitav hingamine. Veel raskemal juhul verevahetus, et päästa lapse elu – sedagi on Eestis tänavu ühel juhul vaja läinud.
Tartu Ülikooli Kliinikumis (TÜK) ja Tallinna lastehaiglas on alates möödunud aasta algusest läkaköha tõttu haiglaravi vajanud kokku 21 vaktsineerimata last. „Arstina on mul kahju, et mõned vanemad ei ole võimaldanud oma lastele riigi poolt pakutavat kaitset – vaktsineerimist raskete haiguste vastu – ning seeläbi on seadnud lapse elu ohtu,“ ütleb TÜKi lastekliiniku ägedate infektsioonide osakonna juht Piia Jõgi.
Vaktsineerimise andmed mõjuvad selle info taustal kui külm dušš. Ohus on tuhanded lapsed. Eelmisel aastal jäi difteeria, teetanuse ja läkaköha vastu vaktsineerimata ligikaudu 1500 üheaastaseks saanud last (esimesed kaitsesüstid on ette nähtud vanuses 3–6 kuud). Ning leetrite, mumpsi ja punetiste vastu teist sama palju kaheaastaseks saanuid (esimene kaitsesüst on ette nähtud aastaselt).
Ekspress uuris esimest korda, kuidas läheb laste vaktsineerimisega eri perearstidel ja nende tiimidel.
Oled juba tellija? Logi sisse
Kommenteeri
Loe kommentaare (332)