Tänapäeva maailma suurimate madude sekka kuuluv hiidanakonda on sama hiiglaslik kui praegu olnud juba 12 miljonit aastat järjest.
Rahvusvaheline teadlasrühm eesotsas Andrés Alfonso-Rojasiga Inglismaalt Cambridge’i Ülikoolist tuvastas selle tõiga, kui uuris läbi hulga fossiilistunud anakondade selgroolülisid, mis on päevavalgele tulnud Venezuelas.
Miotseeni ajastiku algupoole, paarkümmend miljonit aastat tagasi, mil kliima oli praegusest tublisti soojem, aga ka mõnel järgnenud aastamiljonil, mil kliima juba jahenema hakkas, võisid suure kasvuga uhkeldada paljudki loomaliigid.
Näiteks võis siis kohata 12-meetriseid kaimaneid ja enam kui kolmemeetriseid mageveekilpkonni.
Kas ka anakondade esivanemad olid siis veelgi suuremat kasvu kui praegu, ei ole fossiilimaterjali vähesuse tõttu seni täpselt teada olnud.
Alfonso-Rojas ja ta kaaslased mõõtsid hoolikalt üle 183 selgroolülifossiili, mis olid kuulunud vähemalt 32 anakondaisendile.
Lülide suuruse põhjal said nad anda hinnangu, et neil kaugetelgi aegadel kasvasid anakondad üldiselt nelja-viie meetri pikkuseks, nii nagu praegugi. Kehapikkust aitas hinnata tõik, et lülide arv on neil loomadel natuke üle kolmesaja.
Alfonso-Rojas ja kaasautorid kirjutavad ajakirjas Journal of Vertebrate Paleontology, et anakondad saavutasid hiiglasliku kasvu päris varsti pärast seda, kui nad olid Lõuna-Ameerika troopilistele aladele umbes 12,4 miljonit aastat tagasi ilmunud.
Sestpeale on nende suurus püsinud kliima jahenemisest ja paljudest vahepealsetest jääaja-aastatuhandetestki hoolimata stabiilne.
Anakondasid elab tänapäeval Lõuna-Ameerika soodes ja jõgedes, sealhulgas Amazonases.
Miljoneid aastaid tagasi laiusid Amazonase vihmametsi meenutavad ökosüsteemid üle peaaegu terve Lõuna-Ameerika ja anakondade arvukus oli siis kindlasti praegusest palju suurem.
Seni on arvatud, et suuremad olid anakondad neil aegadel ka mõõtmetelt, sest maod on temperatuuri suhtes silmapaistvalt tundlikud loomad.
Seetõttu oli uuringu tulemus pisut üllatavgi. Teadlased tunnistavad, et lootsid leida tõendust seitsme-kaheksameetristest madudest.
Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.