Kui taotlus „garanteeritud traditsioonilise eritoote“ märgise saamiseks oleks läbi läinud, oleks piiratud kasutatavate koostisosade liike.

Eriti tugeva löögi oleks saanud Saksamaa kebabitööstus, sest sealne tänavapildi lahutamatu osa – döner – on aastakümnete jooksul kujunenud üsna erinevaks Türgi algupärandist.

Türgi võimud väitsid, et dönerit tuleks käsitada rahvusroana, mis levis Euroopasse türklaste rände kaudu. Saksa ametnikud seevastu kinnitasid, et nende versioon kebabist on muutunud osaks omaenda rahvusköögist.

Föderatsioon taotles, et EL kehtestaks kogu liidus ühtsed reeglid, mille kohaselt:

  • liha peab pärinema vähemalt 16 kuu vanusest veisest, vähemalt kuuekuusest lambast või kana kintsust ja rinnaosast

  • vasikaliha ja kalkuniliha oleks keelatud

  • liha tuleb lõigata 3–5 mm paksusteks viiludeks

  • noa tüüp oleks reguleeritud ning ka marinaadidele kehtiksid erinõuded

Saksa dönerivariant kasutab sageli vasikaliha ja pannakse lapikleiva vahele koos rohke köögiviljaga – näiteks punase kapsa, hapukurkide, punase sibula ning kastmetega. Seega võib seda pidada pigem Euroopa tõlgenduseks Türgi klassikast.

Türgi föderatsioon ei konsulteerinud Saksamaa kebabitööstusega, mis reageeris sellele tugevalt, saades toetust ka valitsuselt.

Saksamaa toidu- ja põllumajandusministeerium ütles mullu BBC-le, et suhtus Türgi taotlusse „teatava hämmeldusega“.

Ainuüksi Saksamaal elab üle 1,5 miljoni Türgi kodaniku ning pea sama palju türgi päritolu inimesi.Umbes 60 000 inimest töötab selles valdkonnas, tootes päevas ligikaudu 400 tonni kebabi, teatab Euroopa Türgi döneritootjate ühendus (ATDID).

Kebabimüük toob Euroopas aastas sisse umbes 3,5 miljardit eurot, millest 2,4 miljardit tuleb üksnes Saksamaalt.

Türgi föderatsioon teatas Euroopa Komisjonile, et võttis oma taotluse 23. septembril tagasi. Sellele oli laekunud väga palju vastuväiteid.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
Saada

Kommenteeri
Loe kommentaare