Eesti Panga värske ülevaade näitab, et mullu tehti kaardipettuseid Eestis üle nelja korra rohkem kui maksekorralduspettuseid nagu ülekanded internetipangas ja mobiiliäpis. Maksekorralduspettuste kahjusummad on aga väga suured: eraisiku keskmine kahjusumma jäi maksepettuste puhul 1500 euro, kaardipettuste puhul 125 euro juurde. Maksete tegemisel tasub olla ettevaatlik, sest lõviosal juhtudest jääb pettusekahju ohvri enda kanda.

2024. aastal suurenes maksepettuste käive kokku 13,5 miljoni euroni – seda on 4% rohkem kui aasta varem. Pettuste koguarv kasvas ligi 14% võrra, 30 600 juhtumini. Iga tuhande elaniku kohta langes mullu kaardipettuse ohvriks 18 inimest ehk kolm inimest rohkem kui 2023. aastal. Maksekorralduspettuste ohvriks on viimastel aastatel stabiilselt sattunud neli inimest tuhandest. Siia kategooriasse kuuluvad peamiselt internetipangas ja mobiiliäpis algatatud maksekorraldused.

Pettustes on peamine rõhk inimeste manipuleerimisel

Kaardimaksete puhul peituvad suurimad ohud välismaistes e-poodides ning maksekorraldusi tehes tasub olla väga ettevaatlik, kui teha ülekandeid internetipangas või mobiiliäpis tundmatutele isikutele või firmadele. Maksekorralduste puhul on esikohal ohvrite manipuleerimine: inimesi meelitatakse tegema ülekandeid kelmi kontodele või petetakse välja PIN-koodid. Seetõttu on 89% sellistest pettustest kas kliendi enda või petturi autenditud. Kaardipettuste puhul on manipuleerimise kõrval levinud kaardiandmete vargus ning kaardipettustest on autenditud kokku 56%.

Sularaha väljavõtmisega seotud pettuste hüppeline kasv

Pettuste mahu järsk kasv tuleb erisugustest pettustest, mida tehakse sularaha väljavõtmisel. Üldjuhul on need seotud inimestelt füüsiliste kaartide ja PIN-koodide välja petmisega või rahakulleriskeemidega. Rahakulleri-kelmid saabuvad inimese koju sularaha järele, teeseldes ametnikke või kasutades emotsionaalset survestamist. Kui 2023. aastal kaotati selliste pettustega kokku 50 000 eurot, siis 2024. aastaks oli see summa kerkinud ligi 900 000 euroni.

Näited aktuaalsetest pettustest

Kõige levinumad pettused viimasel ajal on seotud tervisekassa, pakkide kättesaamise ja rahakulleritega. Näiteks tervisekassa nimel tehtud kõnedes lubatakse ohvrile hüvitist ja petetakse nõnda välja Smart-ID või mobiil-ID koodid. Pakifirma petusõnumites küsitakse kaardiandmeid näiliselt paki kättesaamiseks. Unustada ei saa ka rahakulleri skeeme. Politsei hoiatab, et ohvriks võib sattuda igaüks ja petturid räägivad väga heas eesti keeles. Pangaliidu sõnul keskenduvad kelmid eriti hoolega eraisikutele, kellel on seoseid ettevõtetega (raamatupidaja või ettevõtja ise), et saada ligipääs nii eraisiku kui ka ettevõtte kontole. Levinud on pettused, kus kelm esineb pangatöötajana, politseinikuna või mõne muu ametnikuna ning ohvrile helistab mitu inimest, et kergemini tema usaldust võita.

Keskmine kahjusumma ja vastutus

Kõige tihedamini toimub kaardipettuseid, suurimat kahju saavad aga maksekorralduspettuse ohvriks langenud. Keskmine kaardipettuse summa ulatus 2024. aastal 125 euro juurde, maksekorralduspettuse keskmine kahjusumma aga jäi eraisiku puhul keskmiselt 1500 euro juurde. Enamasti jääb kahju kliendi kanda, kui ta on petturite survel ise makse kinnitanud või oma andmeid jaganud. Maksekorralduste puhul maksis klient mullu kahju kinni 98%-l juhtudest, kaardipettuste puhul 75%-l juhtudest.

Lahendused: tehnoloogia ja teadlikkus käsikäes

Pettusekatseid esineb erakordselt palju, kuid suur osa neist ei pruugigi inimesteni jõuda, sest näiteks mobiilioperaatorid ise blokeerivad neid nädalas üle miljoni. Pangad ja politsei tegelevad pidevalt nii pettuste tõkestamisega kui ka nende tagajärgedega. Alates 2025. aastast on Maksekeskkonna Foorumi juures tegutsenud finantspettuste tõkestamise ümarlaud, mis ühendab avaliku ja erasektori asutusi. Ümarlaua peamine eesmärk on välja töötada ja ellu viia pettuste tõkestamise tegevuskava, teha seadustesse vajalikke muudatusi ning jagada infot kõigi seotud osaliste vahel. Tegevuskava täitmise eest vastutab rahandusministeerium, ümarlaua kohtumisi veab Eesti Pank.

Maksepettuste ülevaate peamine sõnum on, et kõige olulisem lüli on siiski inimene ise.

Pettusi saab vältida, kui jälgida praktilisi soovitusi

  • Pangad ja muud ametiasutused ei kasuta suhtlemiseks ega videokõnede tegemiseks sõnumirakendusi (näiteks WhatsApp). Samuti ei palu ükski selline asutus arvutisse alla laadida ekraanijagamisrakendusi.
  • Kui kahtlustad, et vestled kelmiga, kes esineb ametnikuna, tasub alati helistada selle asutuse (panga, politsei, pakifirma vms) ametlikule telefonile ja paluda abi. Tihti väidetakse, et sinu pangakonto on ohus, kuid tegu võib olla pettusega.
  • Kui soovid oma pangaasju ajada, siis sisene internetipanka või mobiiliäppi nii nagu tavaliselt. Ära kasuta selleks sõnumi või meiliga saadetud linke.
  • Tasub olla ettevaatlik sõnumite ja kirjade avamisel, eriti aga lisatud failide avamisel.
  • Postifirmad ei küsi paki saatmise või kättesaamise eest sõnumi teel raha. Kui saad sellise sõnumi, on ilmselt tegemist pettusega.
  • Ära anna kullerile oma pangakaarti koos PIN-koodidega. Sama kehtib suuremate sularahasummade puhul, sest suure tõenäosusega on jällegi tegu pettusega.
  • Kui saad kahtlase telefonikõne, siis on targem see katkestada, eriti kui helistaja ei räägi su emakeeles.
  • Pea veebipoode külastades, reklaame nähes või telefoniga suheldes meeles, et kui pakutav toode või teenus tundub liiga hea, et olla tõsi, siis võib see olla pettus ja tasub olla ettevaatlik.
  • Kui kahtlustad, et oled langenud pettuse ohvriks, on kõige tähtsam tegutseda kohe. Sulge kaart või konto, salvesta tõendid (näiteks SMSid ja ekraanipildid) ja teavita nii enda panka kui ka politseid küberkuritegudest sellelt lehelt: https://cyber.politsei.ee/report. Kiire tegutsemine suurendab võimalust oma raha tagasi saada ja petturitele jälile jõuda.

 

Lisateave:
Viljar Rääsk
Kommunikatsioonijuht
Eesti Pank
6680 745, 5275 055
[email protected]
Meediapäringud: [email protected]