Prantsusmaal toimuvad 2027. aastal presidendivalimised ning Jean-Luc Mélenchon ja Raphaël Glucksmann võitlevad vasakpoolsete juhtimise nimel. Veebiväljaanne Politico kirjutab, et vasakpoolsete kaks peamist presidendikandidaati on juba avalikult üksteise kõri kallal.
Politico toob välja, et Prantsuse presidendivalimisteni on jäänud veel umbes 17 kuud ning need võivad pöörata Euroopa Liidu poliitika pea peale.
Vasakpoolsete juhtimise nimel võistlevad vasakpopulistide liider Mélenchon ja mõõdukas vasakpoolne Glucksmann. Vaatlejad leiavad, et nende rivaalitsemine võib vasakpoolset tiiba lõhestada veelgi.
“Varasemad presidendivalimised on näidanud, et vasakpoolsetel ei saa kaks kandidaati koos olla, ilma teineteisele probleeme tekitamata,” ütles küsitlusfirma Odoxa uurimisjuht Erwan Lestrohan.
Glucksmann ja Mélenchon on üksteisest täiesti erinevad. 74-aastane Mélenchon on kandideerinud presidendiks kolm korda ning jõudis 2022. aastal peaaegu teise vooru. Ta toetas toona miinimumpalga tõstmist, pensioniea langetamist. Samuti leidis ta, et Prantsusmaa peab lahkuma NATO-st.
46-aastane Glucksmann on Euroopa Parlamendi liige ja toetab Euroopa sõjalise jõu tugevdamist. Ta on avatud ka kärbetele, et Prantsusmaa saaks oma keerulise eelarve korda teha. Ta leiab, et ka vastuoluline pensionisüsteem tuleb ümber ehitada.
Mélenchon süüdistab nüüd Glucksmanni sõjaõhutamises, samas kui viimane peab Mélenchoni Kremli-meelseks.
Viimased küsitlused viitavad, et presidendivalimiste teise vooru jõuab kindlasti parempopulistide kandidaat. Seal võib ta siis rinda pista vasakpoolsete kandidaadiga.
“On täiesti võimalik, et vasakpoolne kandidaat pääseb teise vooru,” ütles Lestrohan.
Odoxa prognoosi järgi võidaks aga võimalik parempopulistide kandidaat Jordan Bardella valimised sõltumata sellest, kes on tema vastaskandidaat.
Küsitluse järgi võidaks Bardella teises voorus Mélenchoni mäekõrguselt (74 protsenti), Glucksmanni vastu oleks võit napim (58 protsenti).
Politico toob välja, et lisaks erinevatele vaadetele on Glucksmannil ja Mélenchonil ka erinevad strateegiad. Glucksmann leiab, et vasakpoolsed suudavad valimised võita, kui meelitavad tagasi mõõdukad ja vasaktsentristlikud valijad, kes 2017. aastal liitusid Macroni tsentristliku liikumisega.
Mélenchon leiab samas, et otsustavad hääled tulevad linnapiirkondadest, kus elavad töölisklassi kuuluvad valijad. Lestrohani sõnul on Mélenchon lõhestav poliitik ja tal võib tekkida teises voorus suuri raskusi. Glucksmann on tema hinnangul aga endiselt üsna tundmatu ning pole veel selge, kui hästi ta suudab kampaania ajal toime tulla.
Mélenchoni selja taga seisavad tulihingelised toetajad, samas on tal veel rohkem vastaseid. Tema vastased leiavad, et tegemist on vasakäärmuslasega, kes levitab antisemiitlikke jutupunkte.
Mélenchoni toetajad usuvad samas, et teises voorus võivad valijad koonduda tema taha, tuues eeskujuks mullused parlamendivalimised.
“Meie vasak- ja äärmusparempoolsete vahel on vastuseis. See on klassivõitlus, mis väljendub hääletuskastide kaudu . See on hetk, mil rahvas tahab suurt ümberkorraldust, mis jätaks ruumi kas meile või neile,” ütles Mélenchoni kodupartei parlamendisaadik Danièle Obono.
Glucksmanni toetajad on teisel arvamusel ning viitavad hiljutistele küsitlustele
“Me teadsime seda, aga see on nüüd ka poliitiliselt selge. Parempopulistid võivad valimised võita. Vasakul on Glucksmanni liin praegu ainus, mis suudab võistluse võita,” ütles vasaktsentristlik parlamendisaadik Aurélien Rousseau.