Teaduste akadeemia üldkogu valis kolmapäeval toimunud valimistel enda ridadesse seitse uut akadeemikut. Tootmistehnika ja innovatsiooniuuringute valdkondades valimine luhtus, sest ükski kandidaat vajalikku hulka hääli ei saanud.
Kokku prooviti sel aastal täita akadeemikupositsioone üheksas eri valdkonnas: füüsika, innovatsiooniuuringute, kliinilise meditsiini, matemaatika, mullateaduse, muusika interpretatsiooni, sotsioloogia, tehisaru ja tootmistehnika. Akadeemikud, Eesti teadusasutused ja -seltsid ning loomeliidud ja -ühendused seadsid üles 29 kandidaati.
“Eesti võib olla rõõmus selle üle, et teaduste akadeemia täienes seitsme uue liikmega, kes esindavad kõrgetasemelist teaduslikku uurimistööd ja – mis väga oluline – ka ühiskonnale tähtsaid rakendusi. Tänu tänasele valimisele akadeemia tugevneb ja oluliselt paraneb tema sotsiaalne mõju. Tunnen suurt rõõmu ka selle üle, et oleme valinud enda liikmeskonda ka väljapaistva interpreedi,” ütles akadeemia president Mart Saarma.
Füüsika vallas osutus valituks Tartu Ülikooli keskkonnafüüsika professor Heikki Junninen (50). Professor nentis, et Eestis pööratakse nii atmosfääriteadustele kui ka õhu koostisele teenimatult vähe tähelepanu. “Nüüd, kus kliimaeesmärke juba kärbitakse ja ürgse süsiniku kasutus aina kasvab, on ikkagi liiga vähe juttu sellest, kui vastutustundetu on selle vana süsiniku välja pumpamine ja õrna tasakaalu muutmine. Selgelt ei saada sellest aru, pimestav rahasära on nii tugev, et muud ei nähta, muud ei kuulda,” märkis Junninen.
Matemaatika valdkonnas sai akadeemikuks Tartu Ülikooli matemaatika ja statistika instituudi matemaatilise analüüsi professor Rainis Haller (50). Professor leidis, et akadeemiku tiitel ei muudaks tema tööd sisuliselt, kuid suurendaks vastutustunnet. “See kohustab mõtlema laiemalt – sellele, kuidas teadus Eestis tervikuna püsib ja areneb. Osa sellest vastutusest, nagu noorte toetamine ja alusteaduse hoidmine, on juba täna minu töö keskne osa,” leidis Haller.
Kliinilise meditsiini valdkonnas valiti akadeemikuks Tartu Ülikooli anestesioloogia ja intensiivravi professor Joel Starkopf (59). Professor rõhutas, et on oma töös pühendunud ennekõike arstide harimisele ja Eesti tervishoiu edendamisele ning seda igas positsioonis. “Pean oluliseks, et meie kasutatavad ravi- ja diagnostikameetodid oleksid teaduspõhised ja vastaksid maailma parimatele praktikatele. Püüan seda sõnumit kanda ja edasi anda kõigil ametikohtadel, mis elu ette toob,” Starkopf.
Mullateaduse vallas osutus valituks Tartu Ülikooli botaanika osakonna taimeökoloogia õppetooli molekulaarse ökoloogia professor Maarja Öpik (53). Peamiste probleemidena näeb ta Eesti teadusrahastuses püsirahastuse väikest osakaalu ja kogusummat. “Samavõrd oluline on teaduse ja teadlaste ning teaduskogemusega inimeste kaasumine (ja kaasamine) ühiskonna protsessides. Meil on hulga vähem doktorikraadiga inimesi ja samuti loodus- ning tehnikateadusliku haridusega inimesi valitsusaparaadis kui näiteks Singapuris või Lõuna-Koreas,” nentis professor.
Muusika interpretatsiooni valdkonnas valiti akadeemikuks Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektor ning klaveri professor Ivari Ilja (66). Ilja nentis, et Eestis kipub nägema avalikus ruumis liiga vähe konkreetsust. “Järjest vähem räägitakse sisust, faktidest ja sellest, mis ja millisel tasemel tegelikult toimub. Loomulikult on nii-öelda suur suu edukaks toimetulekuks oluline, kuid ehk oleks aeg hakata taas rohkem tegema ja vähem rääkima?” leidis professor.
Sotsioloogia valdkonnas osutus valituks Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi sotsioloogia professor Veronika Kalmus (52). Eesti teadusmaailma vaadates valmistab talle muret uurimisrühmade kestlikkus ja noorteadlaste töökohakindlus. “Samavõrd olulised on mulle ka paljud sotsiaalsed probleemid, näiteks üksikvanemate ja mitmete teiste ühiskonnarühmade vaesusrisk või loovisikute tervisekindlustuse mure, mida annaks raha piisavuse ja poliitilise tahte olemasolul lahendada,” sõnas Kalmus.
Tehisaru valdkonnas sai akadeemikuks Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi andmeteaduse õppetooli tehisintellekti professor Meelis Kull (45). Professor leidis, et Eesti ettevõtetel ja riigisektoril on praegu teadlastelt liiga keeruline nõu saada, tuues välja ajakulu. “Kõigepealt on raske välja mõelda, milliselt teadlaselt konkreetse küsimuse korral nõu küsima minna. […] Samuti on probleem teadlaste ebapiisav motiveeritus sellistele küsimustele vastamisel. Tänased tehisintellektitehnoloogiad suudavad aidata kõigepealt iga küsimuse piisavalt täpseks sõnastada ning seejärel sobivatele teadlastele suunata,” lootis Kull.
Tootmistehnika ja innovatsiooniuuringute valdkondades valimine nurjus.