Kolmapäevas Riigikogu infotunnis küsis EKRE fraktsiooni saadik Varro Vooglaid peaminister Kristen Michalilt LGBTIQ tegevuskava rakendamise kohta Eestis, mis näitab homoagenda kallaletungi kogu ühiskonnale.
Varro Vooglaid: “Võisime ERR-i vahendusel lugeda, et riik kinnitas, ehk siis valitsus kinnitas LGBTIQ-inimeste võimaluste ja õiguste edendamise tegevuskava. Ja ma mäletan, kui me alustasime circa 12–13 aastat tagasi kampaaniat “Kaitskem üheskoos perekonda”, siis me ütlesime, et kui see homo- ja transideoloogia jõustamine Eestis jätkub, siis me jõuame ühel hetkel sinnamaani, kus hakatakse koolides ja lasteaedades õppekava osana juurutama sedasama ideoloogilist programmi. Ja samuti võetakse vastu sellised seadused, mis siis ei võimalda enam inimestel jääda truuks oma tõekspidamistele, kui need juhtivad olevat vastuolus selle programmiga.
Ja nüüd siit tegevuskava kirjeldusest saabki lugeda, et kaks põhilist valdkonda, kus kavatsetakse seda tegevuskava rakendama hakata, on siis haridus ja õigusruum.
Hariduse kohta öeldakse näiteks sedasi, et tuleks aastaks 2028 riiklikesse rahulolu- ja koolikeskkonna küsitlustesse lisada küsimused, mis võimaldavad regulaarselt hinnata, kui turvaline ja kaasav on koolikeskkond LGBTIQ-õpilastele õpilaste endi, õpetajate ja lapsevanemate hinnangul. Samuti kavatsetakse integreerida LGBTIQ-teemad erinevatesse õppeainetesse nii põhikoolis kui gümnaasiumis, näiteks ajalooõpetuses, inimeseõpetuses ja ühiskonnaõpetuses.
Ja õigusruumi kujundamisel saame lugeda näiteks seda, et muu hulgas siis võetakse vastu sellised seadused, mis tagavad, et võrdse kohtlemise seaduses on seksuaalse sättumuse alusel diskrimineerimine keelatud tööelu kõrval ka toodete ja teenuste kättesaadavusel, sotsiaalteenuste saamisel ning haridus- ja tervisevaldkondades.
Nüüd, minu küsimus teile seondub sellega, et kuidas saab kõige selle käigus tagatud lapsevanemate õigus südametunnistusevabadusele, kui nad ei nõustu sellise ideoloogilise indoktrineerimisega oma lastele. Ja kuidas tagatakse ka ettevõtjatele südametunnistusevabadus, et nad näiteks ei pea osutama teenuseid, kui see ei ole nende veendumustega kooskõlas?”
Kuna peaminister vastas stiilis, et see ei võtvat kelleltki midagi ära, jätkas Varro Vooglaid: “Küsimuseks jääb siiski see, ja palun vastake sellele nüüd ikkagi sisuliselt. Kui koolidesse viiakse sisse LGBTIQ-teemade käsitlus nii ajalooõpetusse, ühiskonnaõpetusse kui ka inimeseõpetusse, siis kas te saate kinnitada, et lapsevanematel säilib vabadus mitte lubada oma lapsi nendesse tundidesse, kus selle ideoloogilise programmi elluviimist tundides teostatakse?
Teiseks, kui võetakse vastu seadused, mis keelavad näiteks seksuaalse sättumuse alusel diskrimineerimise nii-öelda ka teenuste osutamisel, siis kas näiteks pulmafotograafidele, kondiitritele või peopaikade omanikele jääb vabadus mitte rentida välja näiteks oma peopaiku või osutada oma teenuseid niinimetatud homopulma läbiviimiseks? Või viib see erakond, mille esindaja te olete, ellu sellist programmi, kus tegelikult mingit ruumi sellisele südametunnistusvabadusele ei jää?”