See punkt Keskerakonna ja Isamaa Tallinna koalitsioonileppes tekitas sel nädalal parajalt furoori. Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas (Eesti 200), mööndusega «kui ma tõlgendan õigesti», vihjas Facebooki postituses, et tegu oleks seadusrikkumisega.
«On seadusevastane eristada eesti õppekeelega koole ja eestikeelsele õppele ülemineku koole ja suunata lapsi eri koolidesse lähtuvalt nende keeleoskusest,» kirjutas Eesti 200 esimees. Ta viitas põhiseadusele, mis ütleb, et igal lapsel on õigus eestikeelsele haridusele, ja ka seda, et lapsevanemad on vabad lapsele hariduse valimisel. «Kui lapsevanem soovib, et laps õpiks eestikeelses koolis, mis on tema piirkonnakool, siis on see tema õigus ka siis, kui laps ei oska kooli minnes eesti keelt.»
Kui haridusreformi üks põhimõtteid ja eeldusi oli, et vene- ja eestikeelsed lapsed õpiksid mitte ainult samas keeles, vaid ka päriselt koos – vältimaks rahvuspõhist kapseldumist, mis selle tagajärjel pärsiks ka õpilaste võimalusi eesti keel suhu saada –, siis omavalitsuse initsiatiivil lahterdamine läheks sellele põhimõttele vastu ning nagu viitas Kallas, oleks ka seadusega vastuolus.