Põllumajandus- ja toiduameti (PTA) loomatervise ja -heaolu osakonna juhataja Olev Kalda sõnul on lindude gripi hooaeg alanud väga raskelt. «Euroopas levib lindude gripi tüvi H5N1, mis on põhjustanud suurt kahju nii kodu- kui ka metslindudele. Kõige raskemalt on pihta saanud Hispaania, kus on taudi tõttu hukkunud või hukatud 2,6 miljonit lindu,» rääkis Kalda.
Samuti on olukord tõsine Saksamaal, kus on teavitatud 130 taudipuhangust ning selle tõttu on hukatud üle 1,9 miljoni kodulinnu. «Lisaks on Saksamaal, Prantsusmaal ja Hispaanias leitud kokku üle 25 000 surnud sookure.»
Puutumata pole jäänud ka meie lähiriigid. «Lätis on septembri lõpust alates diagnoositud lindude gripp hobilinnupidaja talus ning 18 surnud laululuigel. Leedus jõudis taud ettevõttesse, kus peeti üle 20 000 kalkuni ja korraga suri 2000 lindu,» sõnas Kalda. «Septembri lõpust alates on Poola teavitanud 22 taudipuhangust, millega on olnud seotud üle poole miljoni kodulinnu. Oktoobri lõpust alates on ka Soome tuvastanud lindude grippi 22 laululuigel.»
Hukkununa leitud veelindudest, röövlindudest või hulganisti surnud metslindudest tuleb teada anda PTA linnugripi veebirakenduse kaudu, kuhu saab jätta asukoha koordinaadid ja ka pildi, mis lihtsustab lindude leidmist. Teateid saab jätta ka PTA infotelefonile.
Kindlasti ei tohi ise linde kokku koguda ega kuhugi viia, sellega võib viiruse levikut suurendada.
Nakkuse kandjad looduses on üldjuhul nakatunud või haiguse läbi põdenud veelinnud, kes võivad nakatada kodulinde oma rooja või hingamisteede nõrega. Vees ja madalatel temperatuuridel säilib viirus nakkusvõimelisena väga pikka aega. See võib hakata nakatunud linnu organismist erituma juba esimestel päevadel ning näiteks pardid võivad levitada viirust 30 päeva jooksul.
Nakkuse allikad võivad olla ka surnud lindude korjused, nii võivad röövlinnud haigestuda nakatunud metslinde süües. Tavaliselt kulgeb haigus metslindudel haigusnähtudeta.
Lindude gripp kuulub eriti ohtlike taudide hulka, mistõttu haiged ja haiguskahtlased linnud hukatakse ja hävitatakse.