Kui vaadata Eesti poliitmaastikku tervikuna, siis ongi just valimisliidud olnud suurimad tõusjad. Nad kogusid kohalikel valimistel 23,9 protsenti häältest, kuid võimuläbirääkimistel on nad osutunud edukateks: valimisliidud on saanud võimule 55 omavalitsuses ainuvalitsejana või koalitsioonis (kokku on Eestis praegu 78 omavalitsust). Võib öelda, et võrreldes eelmiste valimistega on nende arv ja jõud kõigis omavalitsustüüpides märgatavalt kasvanud. Linnades küll tagasihoidlikumalt, kuid valdades on liitude mõju domineeriv ning mitmel pool on erakonnad pildilt sootuks kadunud.
Erakondadest on olnud kõige edukam Isamaa. Valimistel 18,3 protsenti häältest kogunud erakond osaleb võimuliidus 34 omavalitsuses, mis moodustab tervelt 43 protsenti meie omavalitsustest. Selline tõus näitab erakonna tugevust läbirääkimistel.
Kõige rohkem on võimu omavalitsustes kaotanud Reformierakond. Oravapartei, kes sai kümme protsenti häältest, on võimul 18 omavalitsuses (eelmisel korral 29 omavalitsuses). Reformierakonna positsioon kohalikul poliitilisel väljal on oluliselt nõrgenenud ning nende jaoks kujunesid koalitsioonikõnelused üle Eesti keerukaks.
Äsjaste kohalike valimiste tulemuste põhjal on võimalik üht-teist ennustada eelseisvate riigikogu valimiste suhtes, kus valimisliidud teadupärast osaleda ei saa.
Keskerakonna positsioon on seevastu püsinud stabiilne. Kuigi partei kogus üle Eesti valimistel kõige rohkem hääli – 21,1 protsenti – ei ole nad suutnud seda edu võimulepinguid sõlmides kasvatada ega kaotada. Nad on esindatud 24 omavalitsuses ja see on eelmiste valimistega võrreldes sama tase.
Üllataja rollis oli seekord EKRE, kes vaatamata kehvemale valimistulemusele, võrreldes nelja aasta tagusega, on suutnud võimuliitudes positsioone tugevdada. Kui eelmisel korral oldi võimul 17 omavalitsuses, siis nüüd lausa 26s. Sotsiaaldemokraatide edu on samuti tähelepanuväärne: kaasatus koalitsioonidesse on kahekordistunud ja kuigi sotsid kandideerisid sageli valimisliitudes, on nende osalus võimu juures kasvanud.
Täielikult on pildilt kadunud Eesti 200 – erakond, kellel puudub nüüd igasugune roll kohaliku tasandi võimujuhtimises. Nende asemele on kerkinud Parempoolsed, kes on leidnud tee kuue omavalitsuse tüüri juurde.
Äsjased kohalikud valimised kujunesid omamoodi protestivalimisteks valitsuskoalitsiooni erakondade vastu. Nende tulemuste põhjal on võimalik üht-teist ennustada eelseisvate riigikogu valimiste suhtes, kus valimisliidud teadupärast osaleda ei saa.