Tallinna Tondiraba jäähalli kõrvale on tahetud juba õige mitu aastat rajada ühte korralikku olümpiamõõtmeis ujumisbasseini, kus saaks korraldada nii treeninguid kui ka rahvusvahelisi spordivõistlusi.

Hoolimata tõsiasjast, et esimene hoonestusõigusega ujula rajaja leiti juba 2019. aastal, pole praeguseks aga endiselt poliitilist selgust ei selles, mis lisaks ujulale täpselt Tondirabasse peaks rajatama ega ka selles, kuidas ujulat rahastada.

Keskerakond ja Isamaa lubasid Tallinna koalitsioonilepinguga naasta nüüd tagasi niinimetatud Kõlvarti-aegse plaani juurde, kus Lasnamäele ei tule mitte pelgalt linnaujula, vaid laiem ujula- ja spaakompleks, rajatuna koostöös eraettevõtjaga.

Plaani järgi rajataks Lasnamäele lisaks ujulale 50-aastase hoonestusõiguse alusel ka universaalne pallimängusaal, spaa, 127 majutusüksusega spordihostel, bowling-u saal ning ligi 2000 ruutmeetri ulatuses büroopindu.

ERR kajastas plaani rajada ujula koos veekeskusega juba 2021. aastal.

Toonase teadmise järgi pidi ettevõtja ehitama kogu kompleksi ilma mingisuguse investeerimistoetuseta valmis 2024. aastaks.

Sellest ajast saati on aga palju vett merre voolanud ning nüüd räägitakse ka mitmekümne miljoni euro suurusest investeeringutoetusest hoonestusõiguse hanke võitvale eraettevõtjale. Kaks aastat tagasi pakkus linnavalitsus investeeringutoetuseks näiteks 20 miljonit eurot.

Sotsiaaldemokraadid on uue võimuliidu plaani suhtes kriitilised, näiteks kritiseeris seda sotsiaalmeedias ametist lahkuv kultuuri- ja spordivaldkonna abilinnapea Kaarel Oja.

“Uus võimuliit läheb tagasi arusaamatu plaani juurde teha ühele konkreetsele eraettevõttele investeerimistoetuse nime all suur kingitus ja anda samal ajal käest igasugune kontroll tulevase ujula opereerimise üle,” kirjutas Oja.

Oja ütles ERR-ile, et kingituseks eraettevõtjale saab uue linnavalitsuse plaani nimetada seetõttu, et suure veekeskuse projekt on sisuliselt ühe konkreetse arendaja, Capital Milli valmis joonistatud. See on sama ettevõtja, kes võitis hoonestusõiguse hanke ka 2019. aastal.

“Kõrvalt tulijal oleks raske üle võtta projekti, mida ta pole algusest peale teinud. Sisuliselt tähendab see ainuvõimaliku lahendusena edasiminekut selle ühe konkreetse arendajaga,” selgitas Oja.

Ka 2024. aasta alguses, kui linn investeeringutoetusega kinnistule ehitajat otsis, võttis hankedokumendid välja küll mitu ettevõtet, aga pakkumise tegi ainult Tondiraba Ujula OÜ, mis on kinnisvaraarendaja Capital Milli tütarettevõte. Toona küll võim linnas vahetus ja ettevõtjaga lepingut ei sõlmitud.

Ka ametist lahkuv sotsiaaldemokraadist linnapea Jevgeni Ossinovski kirjutas sotsiaalmeedias, et uue võimuliidu ujula rajamise plaan lõhnab korruptsiooni järele.

Keskerakondlane, peagi linnavara valdkonna eest vastutavaks abilinnapeaks suunduv Tiit Terik lükkas need süüdistused siiski tagasi. Ta rõhutas, et tegemist on avaliku riigihankega, mis on kõigile avatud.

“Pakkujate arv sõltub sellest, kuidas eraettevõtted oma äriplaani hindavad. See, et viimasel pakkumisel tuli välja ainult üks ettevõte, näitab, et teised ei pidanud seda nendel tingimustel heaks äriks, kust suurt kasumit võtta. Ma ei näe võimalust, kuidas linn saaks riigihanke käigus objekti ühele ettevõttele mängida. Seda võimalust ei ole – kõigil on tee valla konkursile tulla,” ütles Terik.

Ainult ujula vs ujula koos spaaga

Lasnamäe ujula arhitektuurivõistluse võitis VNDL Arhitektuur OÜ. Autor/allikas: VNDL Arhitektuur OÜ

Kaarel Oja rääkis, et 20 miljoni euro suuruse investeeringutoetuse asemel oleks linnal mõistlikum ehitada ujula valmis oma raha eest.

Linna investeering oleks tema sõnul samuti suurusjärgus 20 miljonit eurot. Tõsi, võrreldes Kõlvarti-aegse plaaniga oleks linnaujula palju tagasihoidlikum. Sealt puuduks nii spaa, spordihostel kui ka kaubanduspinnad. Nagu Tiit Terik tähelepanu juhtis, puudub ka parkla.

Seda plaani arendas ka ametist lahkuv nelja erakonna linnavalitsus. Alles paar kuud tagasi kirjutas ERR, kuidas Tallinna linna korraldatud Varraku ujula hoone ja seda ümbritseva ala arhitektuurivõistluse võitis VNDL Arhitektuur OÜ kavandiga “Hõlje”, mille autorid on Susannah Kaul, Cristin Marii Titma, Timo Titma ja Veiko Vahtrik.

“Kui linn ehitab ise, saame parema ja funktsionaalsema ujula ning kontrollime veeaega mõistlikel tingimustel. Teisel puhul kulutame sama palju raha ja ei saa sisuliselt midagi vastu,” märkis Oja.

“Kui teeme nii, nagu on kirjeldatud väiksemas mahus ujulat, kus vaadati, palju on raha, ja hakati seejärel kärpima, siis lõppkokkuvõttes peame head tulemust tahtes tegema kaks ujulat. Ihnuskoi maksab tavaliselt kaks korda: kõigepealt teeb odava asja selle raha eest, mis tal tundub olevat, aga kui see vajadusi ei rahulda, peab tegema uue,” pareeris Terik.

Kas ujula saab olla on kasumlik või mitte?

Üks põhilisi vaidluskohti taandubki seega lõpuks küsimusele, kuidas ujula rajamist rahastada.

Tiit Terik rääkis, et nemad on lähtunud seni siiski eeldusest, et avalik sektor ei peaks sekkuma valdkonda, kus võiks toimida turg. Ta selgitas, et linn annab küll eraettevõtjale investeeringutoetuse, kuid saab vastutasuks spordikompleksi, mille opereerimiskulud ja riskid jäävad täielikult eraettevõtja kanda.

Terik ütles, et kui rajada pelgelt ujula, siis annab seda võrrelda näiteks Sõle spordikeskusega, mis on linnale selge kuluobjekt ja vajab pidevat remondi- ning tegevustoetust. “Sportujula iseenesest ei ole kasumlik projekt,” märkis ta.

Kaarel Oja Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Kaarel Oja sõnul näitavad naaberriikide kogemused, aga ka Tallinna spordikeskuse ette valmistatud äriplaan siiski, et 50-meetriseid ujulaid on võimalik majandada ka ilma jooksva kahjumita.

“Oleme veendunud, et seda on võimalik teha nullprojektina, et see ei tooks kaasa püsikulu,” ütles ta.

Mustamäe Spa juhatuse liige Andres Tiik ütles oktoobris Äripäevale, et Oja toetatud plaani järgi hakkaks linn projekti doteerima vähemalt 1,5 miljoni euroga aastas ning see summa on ajas kasvav. Mustamäe Spal on projektis samas omad ärihuvid – keskerakondlaste plaani järgi oleksid nemad saanud kaks aastat tagasi peaaegu tulevase veekeskuse operaatoriks.

Vapper: 2,2-meetrises basseinis on tribüünid suurema osa ajast tühjad

Eraldi küsimus on veel see, kas ujula, mille rahastamismehhanismide üle poliitikud vaidlevad, üldse oma eesmärki täidab.

Nimelt on sotsiaaldemokraatide toetatud ujulaprojektis basseini sügavuseks ette nähtud 2,2 meetrit. Varasemas, Kõlvarti-aegses projektis oli basseini sügavuseks nähtud ette aga veelgi vähem – kaks meetrit.

Ujumisliidu president Erkki Susi selgitas, et kõige parem oleks, kui basseini sügavus oleks aga üldse kolm meetrit, sest siis saaksid lisaks ujujatele basseinis trenni teha ja võistelda ka veepallurid või kujundujujad. Veepallis ja kujundujumises on vaja aga vähemalt kolmemeetrise sügavusega basseini.

Susi ütles, et rahvusvaheliste täiskasvanute ujumisvõistluste korraldamiseks iseenesest 2,2-meetrisest basseinist piisab, kuigi rahvusvaheline soovituslik basseinisügavus on vähemalt 2,5 meetrit.

Erkki Vapper ujumisliidu juhatusest oli aga kriitilisem. Ta ütles, et rekordeid ujutakse ikkagi kolmemeetrise sügavusega basseinis ning praegune 2,2-meetrine lahendus on ilmselgelt ebarahuldav.

“See ei ole piisav ei kujundujujatele ega veepalluritele. See tähendab ka seda, et tribüünid seisavad suurema aja tühjalt, kui seal ei saa korraldada võistlusi. Aga selleks, et korraldada võistlusi, peaks seal olema kindlasti sügavus kolm meetrit,” sõnas Vapper.

Tiit Terik Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Terik: basseini sügavus ei ole betooni raiutud

Ujumisliidu president Susi ütles, et kui võrrelda Kõlvarti-aegset projekti ja Ossinovski-aegset projekti, siis on Ossinovski-aegne projekt siiski ujumisalade mõttes sportlikum ja oluliselt parema funktsionaalsusega kui varasem projekt.

Tiit Terik ütles, et ujulaprojektiga seonduvad üksikasjad, olgu selleks tribüünitoolide arv või basseini sügavus, ei ole siiski veel lõplikult betooni valatud.

“Tänases etapis on võimalik teha korrektuure, mis iganes teed linn läheb,” ütles linnavara valdkonda kureerima asuv Terik.

Ta ütles, et enne uue riigihankega väljatulekut vaadatakse mõlema projekti plussid ja miinused üle.

“Ma ei ole ujumisvaldkonna ekspert, et öelda, kas täpselt kolm meetrit on see, mis see sügavus peaks olema. Poliitikud peavad kuulama valdkonnainimesi. Me ei tohiks teha aga objekti, mille kõrvale me peame hiljem ehitama uue ja korraliku,” lausus Terik.