Euroopa Liidu terviseministrid leppisid kokku uutes reeglites, mille kohaselt peaks EL-is edaspidi eelistama Euroopas toodetud ravimeid. Juhul kui muudatus heaks peaks kiidetama, aitaks see ravimitootmist tagasi Euroopasse tuua, mis omakorda vähendaks kriiside ajal ravimite tarneraskuste ohtu.
Sotsiaalministeeriumi ravimi- ja meditsiiniseadmete poliitika juht Kärt Veliste ütles ERR-ile, et kui tootmine suudetakse korraldada tõhusalt, näiteks suurte mahtudega tehaste, automatiseerimise, valitsuste toetuste ja tõhusa regulatiivse raamistiku kaudu, siis ei pruugi tootmise Euroopasse tagasitoomine tähendada hindade märkimisväärset kasvu.
“Mõnes kontekstis võib tootmise lähedus ja stabiilne tarneahel vähendada hoopis kõrvalkulusid. Näiteks logistikaga ja tarneahela probleemidega seotud hinnatõus on paremini välditav,” lisas ta.
Veliste tõi välja, et suurema tarnekindluse puhul väheneb vajadus tarnehäirete leevendamiseks asendusravimeid otsida ja hankida, viimased on aga sageli kallimad.
“See võib pikemas perspektiivis osaliselt või täielikult kompenseerida esialgse ravimihinna tõusu. Kui ravimid on paremini ja ühtlasemalt kättesaadavad, on inimestel võimalik saada tõhusamat ravi ning arstidel ja apteekritel kulub vähem tööaega tarneraskustega tegelemiseks,” lausus Veliste.
Veliste rõhutas, et muudatused ei puuduta kõiki ravimeid, vaid üksnes esmatähtsaid – neid, mida kõik EL-i liikmesriigid hindavad oluliseks ning mille nappus põhjustaks patsientidele tõsist kahju.
Määrus annab Veliste sõnul liikmesriikidele õigusliku raami ühiselt ravimeid hankida ning ühishanked annavad võimaluse tagada varustuskindlus olukorras, kus liikmesriigid konkureerivad samade ravimite pärast piiratud turul.
“Ühishanked aitavad tõhusalt koondada liikmesriikide nõudlust ning seeläbi võib Eesti saada senisest isegi paremad ostutingimused, sest suurem maht motiveerib ravimitootjaid tegema paremaid pakkumisi,” selgitas sotsiaalministeeriumi esindaja.
Veliste lisas, et jätkuvalt jääb liikmesriigile paindlikkus riigihangete läbiviimisel, kui tekib oht, et konkurents jääb väheseks või hind kujuneb põhjendamatult kõrgeks.
“Seega: ei ole paratamatu, et reshoring – tootmise Euroopasse tagasi toomine – toob kaasa olulise tervishoiuvaldkonna kulude kasvu,” toonitas Veliste.
Magnum: kriisivälisel ajal võib ühishangetel kitsaskohti olla
Ravimite hulgi- ja jaemüügikontserni Magnum tegevjuht ja üleeuroopalise ravimihulgimüüjate assotsiatsiooni (GIRP) asepresident Mari Krass tõi välja, et kriisiolukorras, nagu koroonapuhangu ajal, on ühishange tõus meede, et tagada vaktsiinide kättesaadavust kõigile EL-i riikidele, kuid väljaspool sellist teravat olukorda võivad ühishanked anda vastupidise tulemuse.
Näiteks saavad Covidi vaktsiini Eestis praegu vaid need patsiendid, kellele Euroopa Komisjon ja EL-i riigid on neid suure ühishankega ostnud ning kellele neid riigi immuniseerimiskava raames tasuta tagatakse.
“Väljaspool seda kitsamat patsiendiringi on vaktsiini kättesaadavus aga keerukas, sest EL-i ühishanke tõttu ravimitootjad vaktsiini lisakoguseid Eesti turu jaoks ei müügi,” sõnas Krass.
Euroopa ravimitootmise ning eriti ravimite lähteainete tootmise tugevdamist peavad aga ravimimüüjad Krassi sõnul õigeks suunaks ning selle vajalikkust kinnitavad nii Covidi kriisist saadud kogemused kui ka muutunud julgeolekukeskkond.
Krass ütles, et EL-i algatus on küll suunatud kohaliku ravimitoomise tugevdamisele, eriti lähteainete osas, kuid see ei tähenda, et Euroopas täna kohalikku tootmist üldse ei oleks. Erandiks on Eesti, sest siinne kohalik ravimitootmine on tõepoolest pigem tagasihoidlik.
“Samas on Eesti osa EL-ist ning ravimite parem kättesaadavus Euroopas toetab kindlasti ka Eesti patsiente,” lisas Magnumi juht.
Krassi sõnul on plaanitav muudatus pikaajaline protsess ning mõjutab nii USA-d, Aasiat kui ka teisi piirkondi. Ta märkis, et praegu pärineb suur osa ravimite koostisainetest ja teatud piires ka Euroopa käsimüügiravimitest just Aasiast.
“USA puhul mõjutab teemat peamiselt see, et nende ravimihinnad on Euroopa omadest kõrgemad ning seal soovitakse hinnavahet vähendada,” lisas Krass.
Uue euromääruse puhul jälgib ravimimüüja huviga, milliseks kujuneb ravimivarude käsitlus. Tähtsa aspektina tõi Krass välja, et riiklikud ja EL-i varusüsteemid peavad mõistlikult toimima – ülemääraste või liiga lühikese säilivusajaga varude loomine võib hoopis halvendada ravimite kättesaadavust ning viia raiskamiseni.
“Ravimitootmise maht on piiratud ning iga ravim peaks jõudma patsiendini, mitte seisma ladudes kuni aegumiseni,” sõnas Krass.
Kärt Veliste sotsiaalministeeriumist rõhutas, et tegu ei ole veel lõplikul õigusaktiga: Euroopa Parlament on oma seisukohta kujundamas ning järgnevad kolmepoolsed läbirääkimised Euroopa Komisjoni, EL-i nõukogu ja Euroopa Parlamendi vahel.
Mari Krass märkis, et Euroopa ravimihulgimüüjad jälgivad EL-i tööd kriitiliste ravimite määruse loomisel suure huviga ning on protsessis aktiivselt osalenud nii üleeuroopalise liidu GIRP kui ka Eesti esindusorganisatsioonide kaudu.