Peaminister Kristen Michal rõhutas, et järgmine eelarve peab vastama julgeolekuoludele: „Euroopa peab olema valmis panustama oma kaitsevõimesse ja välispiiri tugevdamisse. Me toetame suuremat eelarvet, sest see on investeering meie julgeolekusse, ühendustesse ja majandusse. Eesti seisab selle eest, et kogu Euroopa jätkaks Ukraina toetamist.“
Eestile eraldataks ettepaneku kohaselt uue eelarveperioodi jooksul 6,5 miljardit eurot, mis on miljard eurot rohkem kui praegu. Toetus suunatakse majanduse ja regionaalarengu edendamisele, põllumajandussektorile ja siseturvalisusele. Eesti peab ülioluliseks ka täiendava rahastuse eraldamist idapiiririikidele, et leevendada Venemaa agressioonist tingitud mõjusid.
Lisaks riiklikule eraldisele sisaldab ettepanek ka liidu üleseid fonde, kus Eesti peamine huvi on taotleda rahastust Rail Balticu ja energiaühenduste rahastamiseks, konkurentsivõime edendamiseks ning kaitsevõimekuse tõstmiseks.
Samuti peab Eesti oluliseks läbirääkimistel kaitsta Euroopa Konkurentsivõime Fondist kaitsevaldkonna pakutud eelarvemahtu, et rahastada ELi idapiiririikides olulisi kaitsetööstuse projekte ja suurendada olemasoleva kriitilise energiataristu kerksust ja kaitset.
Eesti toetab Euroopa Liidu eelarve omavahendite süsteemi, mis oleks võimalikult õiglane, stabiilne ja lihtne. Peame oluliseks, et uutel omavahenditel oleks selge lisandväärtus võrreldes rahvamajanduse kogutulul põhineva omavahendiga, et tagada koormuse õiglane jaotus liikmesriikide vahel.
Euroopa Komisjon esitas ELi pikaajalise eelarve aastateks 2028 -2034 ettepaneku 16. juulil 2025. Läbirääkimised eelarve üle toimuvad Euroopa Ülemkogus, kus saavutatud poliitilise kokkuleppe alusel võetakse eelarve õigusaktid ELi Nõukogus ühehäälselt vastu. ELi pikaajaline eelarve vajab ka Euroopa Parlamendi heakskiitu.
Rahandusministeerium korraldab ajakirjanikele reedel, 5. detsembril kell 9. MFF-i teemalise pressibriifi, mis toimub ministeeriumite ühishoones Suur-Ameerika 1. Palun anna oma osalusest teada aadressil [email protected].