Kolmapäeval toimunud Eesti Teaduste Akadeemia üldkogu istungil valiti seitse uut akadeemikut, kellest kuus on Tartu Ülikoolist: Heikki Junninen, Joel Starkopf, Rainis Haller, Maarja Öpik, Veronika Kalmus ja Meelis Kull.
“>
Image
Autor: Fotokollaaž
Füüsika valdkonnas akadeemikuks valitud füüsika instituudi atmosfääri- ja keskkonnateaduste laborijuhataja ning keskkonnafüüsika professor Heikki Junninen uurib atmosfääriprotsesse, mis mõjutavad kliimasüsteemi, kliima kujunemist ja selle muutumist inimtegevuse tagajärjel. Viimastel aastatel on ta seisnud kvaliteetsete atmosfääri püsimõõtmiste eest Eestis ja edendanud rahvusvahelist tippteadust.
Heiki Junninen juhib Tartu Ülikooli meeskonda Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooni (CERN) eksperimendis CLOUD (Cosmics Leaving Outdoor Droplets), kus uuritakse osakeste- ja pilvetekkega seotud protsesse kontrollitud laboritingimustes. Aastatel 2023–2024 oli ta Eesti Teaduste Akadeemia uurija-professor Arktika uuringute valdkonnas. Loe tema teadustöö kohta lähemalt Novaatorist ja ETIS-est.
Kliinilise meditsiini valdkonnas sai akadeemikuks kliinilise meditsiini instituudi anestesioloogia ja intensiivravi kliiniku juhataja ning anestesioloogia ja intensiivravi professor Joel Starkopf. Tema teadustööd iseloomustab lai haare kliinilise uurimistöö eri valdkondades – alates loomkatsetest kuni kliiniliste sekkumisuuringute, jälgimisuuringute, süstemaatiliste ülevaadete, metaanalüüside ja rahvusvaheliste ravijuhendite koostamiseni.
Starkopf on uurinud seedetrakti puudulikkust, südamelihase eelkohastumust ja antibiootikumide farmakokineetikat intensiivravis. Ta on loonud Eestis kaasaegse anestesioloogia- ja intensiivravialase koolitussüsteemi ning juhtinud 20 aastat Tartu Ülikooli Kliinikumi anestesioloogia ja intensiivravi kliinikut. Koroonapandeemia ajal vedas ta eest kliinikumi kriisistaabi ja Lõuna meditsiinistaabi tööd. Joel Starkopf pälvis 2018. aastal koos Annika Reintam Blaseriga riigi teaduspreemia arstiteaduse alal. Loe tema teadustöö kohta lähemalt Novaatorist ja ETIS-est.
Matemaatika valdkonna uus akadeemik on matemaatika ja statistika instituudi matemaatilise analüüsi professor Rainis Haller, kelle teadustöö keskmes on funktsionaalanalüüs ehk lõpmatumõõtmeliste vektorruumide omaduste ja nendevaheliste seoste uurimine. Funktsionaalanalüüs on algebra ja analüüsi kohtumispaik, kus mängivad olulist rolli ka geomeetria ja topoloogia. Selle põhiline uurimisobjekt on Banachi ruum, mille geomeetriat ja mõju on Rainis Haller kõige enam uurinud.
Aastatel 2018–2022 oli Haller Eesti Matemaatika Seltsi president. Loe tema teadustöö kohta lähemalt Novaatorist ja ETIS-est.
Mullateaduse valdkonnas valiti akadeemikuks ökoloogia ja maateaduste instituudi direktor ning botaanika osakonna taimeökoloogia õppetooli molekulaarse ökoloogia professor Maarja Öpik. Ta keskendub oma teadustöös mullaökosüsteemidele, uurides molekulaarsete meetodite abil mükoriisat moodustavate mullaseente (eriti krohmseente) elurikkust ja rolli.
Tema loodud DNA-põhiste virtuaaltaksonite käsitlus ja tema juhitud avalik andmebaas MaarjAM on aidanud muuta selle valdkonna uurimistöö ülemaailmselt võrreldavaks ja standardiseerituks. Lisaks alusuuringutele juhib ta põllumuldade säästvat kasutamist ja mullaökosüsteemide taastamist edendavaid rakendusprojekte. Maarja Öpikut tunnustati 2016. aastal koos kolleegidega riigi teaduspreemiaga geo- ja bioteaduste valdkonnas. Loe tema teadustöö kohta lähemalt Novaatorist ja ETIS-est.
Sotsioloogia valdkonnas akadeemikuks saanud ühiskonnateaduste instituudi sotsioloogia professor ja sotsioloogia doktoriõppekava programmijuht Veronika Kalmus on rahvusvaheliselt tunnustatud sotsioloog ja meediateadlane, kes uurib ühiskondlikke ja tehnoloogilisi muutusi. Tema erialadevaheline teadustöö hõlmab selliseid teemasid nagu meediastumine, andmestumine, tehisaru levik, jälgimisühiskonna kujunemine, sotsiaalse ja personaalse aja kiirenemine, väärtushinnangute muutumine, inimeste elumaailma ja heaolu aspektid jt.
Kalmus on mõtestanud põlvkondade rolli ühiskondlikes muutustes ja aidanud kaasa sotsiaalteadusliku metodoloogia arendamisele. 2019. aastal valiti ta Academia Europaea liikmeks. 2022. aastal tunnustati teda sotsiaalteaduste valdkonnas tööde tsükli kaasautorina riigi teaduspreemiaga. Loe tema teadustöö kohta lähemalt Novaatorist ja ETIS-est.
Tehisaru valdkonna värskeim akadeemik on arvutiteaduse instituudi andmeteaduse õppetooli tehisintellekti professor Meelis Kull. Tema uurimistöö keskmes on usaldusväärse tehisaru alused: määramatuse modelleerimine ja mudeli pädevuspiirkonnast väljumise tuvastamine. Kulli eesmärk on luua meetodeid, mis lasevad otsustada, millal on tehisaru süsteemi vastus põhjendatult kindel ja millal tuleks suhtuda sellesse ettevaatusega.
Kulli teadustöö üks eesmärke on ennustuste kalibreerimine, mis viib mudeli tõenäosusliku väljundi statistiliselt kooskõlla tegeliku maailma sagedustega. Ta on arendanud välja rahvusvaheliselt tunnustatud meetodid, näiteks beeta- ja Dirichlet’-kalibreerimise. Nii aitab Kull luua masinõppel põhinevat usaldusväärset tehisaru riskitundlike rakenduste jaoks. Ta on Euroopa tehisintellekti tippteaduse võrgustiku ELLIS liige. Aastatel 2024–2025 oli ta Eesti Teaduste Akadeemia tehisintellekti valdkonna uurija-professuuri juht. Loe tema teadustöö kohta lähemalt Novaatorist ja ETIS-est.
„Eesti võib olla rõõmus selle üle, et teaduste akadeemia täienes seitsme uue liikmega, kes esindavad kõrgetasemelist teaduslikku uurimistööd ja – mis väga oluline – ka ühiskonnale tähtsaid rakendusi. Tänu tänasele valimisele akadeemia tugevneb ja oluliselt paraneb tema sotsiaalne mõju. Tunnen suurt rõõmu ka selle üle, et oleme valinud enda liikmeskonda väljapaistva interpreedi,“ ütles 3. detsembril akadeemia president Mart Saarma.
Akadeemikuks saamiseks oli tarvis saada 2/3 üldkogu istungil osalevate akadeemikute häältest. Koos uute akadeemikutega on Eesti Teaduste Akadeemias 79 liiget ja 19 välisliiget.
Loe uute akadeemikute kohta lähemalt Eesti Teaduste Akadeemia kodulehelt.