Siseminister Igor Taro sõnul ei ole tegu pelgalt tehnilise muudatusega, vaid tugeva ja vajaliku sõnumiga: riik võtab perevägivalla juhtumeid väga tõsiselt.

„Selle eelnõu eesmärk on pakkuda perevägivalla ohvritele – ennekõike naistele ja lastele – rohkem kaitset ning turvatunnet. Vägivald ei ole kunagi ainult füüsiline. Ka psühholoogiline terror, hirm ja majanduslik kontroll on sama hävitava mõjuga. Ohver vajab aega ja ruumi, et traumast taastuda, abi otsida ja teha oma eluga seotud otsuseid turvaliselt,“ ütles Taro.

Praegu saab politsei kehtestada viibimiskeelu kuni 12 tunniks. Muudatusega pikeneks maksimaalne aeg kuni 72 tunnini. See on oluline näiteks nädalavahetustel, mil kontaktset abi on raskem saada ning ohver jääb sageli üksi keerulisse olukorda. Pikem aeg annab võimaluse otsida ajutist peavarju, konsulteerida spetsialistidega, vältida vägivallatseja manipulatsiooni ning teha rahulikult järgmised otsused, kuidas sellest olukorrast välja tulla.

Lisaks võimaldab pikem periood politseil koostada põhjaliku ohuhinnangu ning taotleda kohtult vajadusel pikemaajalisi piiranguid.

Eelnõuga lisatakse seadusesse ka uus mõiste – oluline oht, mis annab politseile õiguse sekkuda juba eskaleerunud sõnalise konflikti korral. „Politseil peab olema võimalus füüsilise vägivalla ennetamiseks. Sageli jõuab füüsiline vägivald sinnamaani alles pärast pikka psühholoogilise surve perioodi. Uus regulatsioon aitab politseil sekkuda varasemas faasis ja vältida olukorra ohtlikuks muutumist,“ selgitas Taro.

Eesti praegune 12-tunnine viibimiskeeld on Euroopa Nõukogu ekspertide hinnangul ebapiisav ega vasta Istanbuli konventsiooni nõuetele. Ka rahvusvaheline praktika toetab pikendamist. Näiteks Lätis on viibimiskeeld kuni kaheksa päeva ja Leedus 15 päeva.

„Euroopa eksperdid on selgelt öelnud, et praegune tähtaeg ei võimalda ohvrile piisavat kaitset, ei anna talle aega abi leidmiseks ega turvalise plaani koostamiseks. Meie kohus on tagada, et ükski inimene – eriti laps – ei jääks vägivalla vangiks,“ rõhutas Taro.

Politsei rakendas 2024. aastal viibimiskeeldu 491 korral. Enamasti ei alustata nendel juhtudel kriminaalmenetlust, kuid viibimiskeeld võimaldab ohvril (sh lastel) saada esmast tuge ning politseil koguda lisatõendeid.

Statistika näitab, et perevägivald on Eestis jätkuvalt laiaulatuslik ja varjatud probleem.

  • 2023. aastal oli paarisuhtevägivalda kogenud 41% naistest;

  • 2024. aastal registreeriti 3373 perevägivallakuritegu, neist 65% olid paarisuhtevägivalla juhtumid;

  • hinnanguliselt on 30% juhtudest kannatanuteks või pealtnägijateks lapsed. Justiits- ja digiministeeriumi analüüsid kinnitavad, et ka vägivalla pealt nägemine on laste jaoks traumaatiline ning seda käsitletakse lapse väärkohtlemise vormina.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
Saada

Kommenteeri
Loe kommentaare (3)