Kunagine näitleja (Lauri Kink) läheb vanglasse lavastajaks. Tal kulub tükk tööd, enne kui ta vangide usalduse võidab. Esialgu peab ta nii ennast kui oma tahtmist tõestama. Vangid on filtrita, nad ei ole suu peale kukkunud – neile on tähtsad teod. Seetõttu küsivad nad lavastajalt näiteks, kas too üldse telekas on olnud, justkui oleks see märk suurest saavutusest – kui sa teleris olnud ei ole, siis oled sa mitte keegi.
Kõik selle loo tegelased on värvikad ja mitmekihilised, igaühel on oma mõju. Nad on ühtaegu humoorikad ja traagilised. Patrick (Mathias Leedo) on olemuselt teistest erinev, tema kohta tahaks teada, mille eest ta vangis istub. Boīko (Helgur Rosental) on vähese jutuga, aga väga hingeline tüüp. Jordan (Karl Edgar Tammi) on siinkirjutaja jaoks lavastuse ja selle pundi täht. Moussa (Ivo Reinok) on vaimukas ja naljakas, Kamel (Silver Kaljula) aus ja autentne, oma kaaslastele autoriteet. Natali Väli vangla direktorina on liim, mis kõiki koos hoiab, ja Karmen Meos lavastaja tütre rollis annab lavastaja olemusele sügavust juurde.