Nukufilmi tegevjuht Märt Kivi ütles “Deltale” antud intervjuus, et kuigi ka nukufilmide juures võib tehisarust eri ülesannete juures abi olla, siis väldivad nad ikkagi tehisaru kui loomingulist töötajat.
Kivi sõnul on lühifilmide publiku ette toomine endiselt katsumus, kuna kinod ei soovi osta sisse üksikut lühifilmi ning inimene ei pruugi osta piletit, et minna ainult 15 minutiks kinno. Väljundid on olemas kassetti näol, kuhu kogutakse aja jooksul toimiv programm uutest lühifilmidest ja näidatakse nii mitut filmi koos. Sellest aga ei piisa. “Sa pead ikkagi söögi alla ja söögi peale seda sisse söötma ja sellest pidevalt rääkima, et inimesed neid vaatama tuleks,” nentis ta.
“Tänapäeva noored on mitmekülgsemad ja näevad asju mitmetahulisemalt. Loomulikult on jäänud alles arusaam, et animafilmid, multifilmid ja nukufilmid on lustakad ja mõeldud lastele, kuid tegelikult on juba pikka aega olnud animatsioon kõrgelt hinnatud ja tõsiseltvõetav visuaalne kunstiliik. Stuudio ülesanne on seda selgitada ja õigesti serveerida,” ütles ta ja lisas, et publik on olemas, aga seda tuleb otsida ja selle nimel tööd teha.
Kui teatrid saavad riigilt otse tegevustoetust, siis nukufilmistuudiod, kes asuvad teatrinduse ja filminduse vahel, on Kivi sõnul ikkagi filmi kategoorias ja nad ei saa kunagi tegevustoetust endale taotleda. “Kulude katmiseks peame leidma lisategevusi, mida nüüd praeguse majanduse seisuga väga ei leidu,” sõnas ta ja lisas, et üks asi on kindlasti see, et Eesti hinnatase on nii kõrgeks läinud. “Me ei ole ennast kunagi ka odavana reklaaminud, pigem on meie poole alati pöördutud kui kvaliteetset ja spetsiifilist tehnikat valdava stuudio poole,” ütles ta.
Nukufilmil ei ole aga nendes tingimustes võimalik ka kedagi koondada. “Meil on väga head multitalendid stuudios tööl, kes suudavad ja valdavad erinevaid tegevusi, mis võimaldab meil kogu töö väga efektiivseks muuta,” rääkis ta. Valdkonna spetsiifika tõttu oleks seltskonna laialiminek katastroofiline, pigem tahaks ta kedagi juurde võtta. “Siin on väga suur missioonitunne, kogu seda asja nii Eestis kui ka kogu Euroopas nukuanimatsiooni valdkonnas üleval hoida. Iga nädal tuleb meile kaks-kolm praktikataotlust kõrgkoolidest üle Euroopa,” sõnas Kivi.
“Meile kõigile meeldiks teha täispikka nukufilmi, aga seda ei tee ainult enda jõududega valmis,” nentis Kivi, lisades, et sellega kaasneb palju riske. Kuigi Eesti oli nukufilmi “Kapten Morten lollide laeval” peaprodutsent, oli see siiski kolme riigi koostöö. Praegu on Nukufilm mõne algfaasis oleva täispika filmi kaastootja. “Oleme viimasel ajal rohkem mõelnud seriaalide peale, mis võiks meie profiiliga sobida ja läheks peale lastele,” ütles ta.
Kivi sõnul on Eesti nuku- ja animafilm praegu väga heas seisus. “See on suurepärane, et on palju tegijaid, kui oleks ainult paar tegijat, oleks oht laisaks muutuda. See süstib seda energiat, me elame kõik üksteisele kaasa. Kui meie filmid ei ole nii edukad kui tahaksime, siis on samal ajal ikka keegi, kelle film lendab festivalidel ja hoiab Eesti animatsiooni pildis. See on natuke nagu koorma jagamine, et hoida kultuuri momentumit. Ükskõik, millisel Eesti filmitegijal hästi läheb, see pöörab tähelepanu kogu Eesti kultuurile ja toob huvilise siia lähemale,” lausus ta.
Tehisaru peale mõeldakse ka nukufilmide valdkonnas. “Hetkel ei ole mõtet iga rapsatusega kaasa joosta, aga tuleb jälgida, mis toimub. Me kasutame tehisintellekti enda kaadritaguses töös ja tööriistade väljaõpetamises. Me teeme katsetusi, kus näitame mingil määral enda materjali ja vaatame, kuidas ta seda käsitleb ja mida ta sellega peale hakkab ning hoiame nii-öelda kätt pulsil. Aga väldime teda kui loomingulist töötajat ja ei loo temaga kunsti kui sellist. Jätame kunsti tegemise inimesele ja AI võiks nõusid pesta,” tõdes ta.
Kivi meelest võiks AI-ga rohkem katsetada, aga sealjuures öelda välja, et seda on kasutatud. “Ma ei tunneta seda hirmu niivõrd. Ma näen igapäevaelu valdkonnas kohti, kus ta meid aidata võiks,” rääkis ta. “Oht on siis, kui AI hakkab ise visuaali ja käekirja looma. Me muutume ise võõraks sellele. Pärast on nii, et AI teeb endale filmi ja ise naudib seda, et me elame kahes maailmas, on eraldi AI maailm ja inimeste maailm,” sõnas ta.