Valitsus kiitis heaks viibimiskeelu muudatusettepanekud, mille peamine eesmärk on vähendada perevägivalla kordumise riski, ennetada vägivalla ohvritele raske kahju tekkimist ning tagada nende turvalisus ka olulise ohu olukorras. Eelnõu saadetakse arutamiseks edasi riigikogule.
Siseminister Igor Taro sõnul ei ole tegu pelgalt tehnilise muudatusega, vaid tugeva ja vajaliku sõnumiga, et riik võtab perevägivalla juhtumeid väga tõsiselt.
“Selle eelnõu eesmärk on pakkuda perevägivalla ohvritele – ennekõike naistele ja lastele – rohkem kaitset ning turvatunnet. Vägivald ei ole kunagi ainult füüsiline. Ka psühholoogiline terror, hirm ja majanduslik kontroll on sama hävitava mõjuga. Ohver vajab aega ja ruumi, et traumast taastuda, abi otsida ja teha oma eluga seotud otsuseid turvaliselt,” ütles Taro.
Praegu saab politsei kehtestada viibimiskeelu kuni 12 tunniks. Muudatusega pikeneks maksimaalne aeg kuni 72 tunnini. See on oluline näiteks nädalavahetustel, mil kontaktset abi on raskem saada ning ohver jääb sageli üksi keerulisse olukorda. Pikem aeg annab võimaluse otsida ajutist peavarju, konsulteerida spetsialistidega, vältida vägivallatseja manipulatsiooni ning teha rahulikult järgmised otsused, kuidas sellest olukorrast välja tulla.
Lisaks võimaldab pikem periood politseil koostada põhjaliku ohuhinnangu ning taotleda kohtult vajadusel pikemaajalisi piiranguid.
Eelnõuga lisatakse seadusesse ka uus mõiste – oluline oht, mis annab politseile õiguse sekkuda juba eskaleerunud sõnalise konflikti korral. “Politseil peab olema võimalus füüsilise vägivalla ennetamiseks. Sageli jõuab füüsiline vägivald sinnamaani alles pärast pikka psühholoogilise surve perioodi. Uus regulatsioon aitab politseil sekkuda varasemas faasis ja vältida olukorra ohtlikuks muutumist,” selgitas Taro.
Eesti praegune 12-tunnine viibimiskeeld on Euroopa Nõukogu ekspertide hinnangul ebapiisav ega vasta Istanbuli konventsiooni nõuetele. Ka rahvusvaheline praktika toetab pikendamist. Näiteks Lätis on viibimiskeeld kuni 8 päeva ja Leedus 15 päeva.
“Euroopa eksperdid on selgelt öelnud, et praegune tähtaeg ei võimalda ohvrile piisavat kaitset, ei anna talle aega abi leidmiseks ega turvalise plaani koostamiseks. Meie kohus on tagada, et ükski inimene – eriti laps – ei jääks vägivalla vangiks,” rõhutas Taro.
Politsei rakendas 2024. aastal viibimiskeeldu 491 korral. Enamasti ei alustata nendel juhtudel kriminaalmenetlust, kuid viibimiskeeld võimaldab ohvril (sh lastel) saada esmast tuge ning politseil koguda lisatõendeid.
Statistika näitab, et perevägivald on Eestis jätkuvalt laiaulatuslik ja varjatud probleem. 2023. aastal oli paarisuhtevägivalda kogenud 41 protsenti naistest;
2024. aastal registreeriti 3373 perevägivallakuritegu, neist 65 protsenti olid paarisuhtevägivalla juhtumid; hinnanguliselt on 30 protsenti juhtudest kannatanuteks või pealtnägijateks lapsed. Justiits- ja digiministeeriumi analüüsid kinnitavad, et ka vägivalla pealt nägemine on laste jaoks traumaatiline ning seda käsitletakse lapse väärkohtlemise vormina.
Eelnõu varasem taust
ERR kirjutas 6. oktoobril, et siseministeerium esitas kooskõlastamiseks korrakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu, millega tekib politseile võimalus kohaldada avalikus kohas viibimise keeldu ka mitte kõrgendatud ohu korral.
Eelnõu kohaselt pidi olema võimalik kehtestada viibimiskeeld suurema rahvahulga kogunemise puhul, kui on alust arvata, et seal võib tekkida märkimisväärne avaliku korra rikkumine, isegi kui tegemist ei ole veel kõrgendatud ohuga.
Eelnõu seletuskirjas seisis, et eelnõu peamine eesmärk on aidata perevägivalla ohvreid, sealhulgas lapsi, vägivallaringist väljuda ning tagada neile parim kaitse ja turvatunne. Selle tagamiseks oli kavas muuta ohutaset, millega on viibimiskeeldu võimalik rakendada.
Lisaks, kuna suur osa perevägivalla juhtumitest leiab aset nädalavahetustel, võimaldab viibimiskeelu kohaldamise tähtaja pikendamine seniselt 12 tunnilt 72 tunnile tagada ohvrile parema juurdepääsu sotsiaalteenustele, sealhulgas psühholoogilisele ja sotsiaalsele nõustamisele, ennekõike kontaktnõustamise näol.
Siseminister Igor Taro loobus eelnõust juba järgmisel päeval, põhjendades, et viibimiskeelu kohaldamise lävendit vähendava eelnõu suhtes on olnud ministeeriumide ametnike vahel möödarääkimisi ning et edasi liigutakse nüüd ainult peresuhtevägivalda puudutava osaga ning rahvakogunemiste keelamiseks mõeldud ohulävendi vähendamine on eraldi teema.