Balti kaitsevööndi loomise raames Eesti piiriäärsetele aladele punkrite paigaldamine lükkus ligi aasta aega edasi. Kui esimeste punkrite paigaldamisega alustab riik paari nädala jooksul, siis lõpule jõuab kogu töö 2027. aasta lõpuks.
2024. aasta alguses tulid kaitsevägi ja kaitseministeerium välja plaaniga rajada piiriäärsetele aladele kokku 600 punkrit, mille paigaldamine maastikule pidi algama käesoleva aasta alguses. Enne oli vaja läbi rääkida ja kokku leppida ka maaomanikega, sest suur osa sellest kaitsevööndist asub eramaal.
Riigi kaitseinvesteeringute keskuse taristuosakonna juht Kadi-Kai Kollo ütles ERR-ile, et ootused on olnud väga kõrgel, et projekt võimalikult kiiresti ellu viia, ent punkrite välja töötamine on võtnud plaanitust rohkem aega.
“Alati seame ettepoole ohutuse ja selle, et saaksime võimalikult hea tulemuse, millega oleme rahul ja mis kindlustab, et ka kaitsevägi on sellega päri. Ma arvan, et see, et me panime punkri väljatöötamise peale veidi rohkem aega, on ennast lõpptulemina ära tasunud,” ütles Kollo.
“Kindlasti on äärmiselt oluline hoolikalt valida punkrite ja kraavide asukohti, et see töötaks kaasa kaitseväe enda kaitseplaanidega ja sobiks võimalikult hästi maastikuga – et maastik oleks kaasamängija. On hea, kui need otsused on tõsisemalt läbi mõeldud, kui et oleks kiirustatud,” lisas ta.
Kollo märkis, et maaomanikega kokkuleppele jõudmine raske ei ole olnud.
“Ei ütleks, et oleksime seal mingite suurte takistuste taha takerdunud. Pigem ei ole,” lausus Kollo.
“Esimese 28 punkri osas on meil kokkulepped olemas. Suurema osa punkrite asukohtade osas jõuame omanikeni samm-sammult. Kui me eraomanikeni jõuame, peame olema täiesti veendunud, et punker tuleb täpselt sinna – “võib-olla” pealt me kellegagi läbi rääkima ei lähe,” ütles Kollo.
Kollo sõnul koosneb Balti kaitsevööndi projekt erinevatest osistest, millest üks on tõkestusvahendid, nagu draakoni hambad ja metallist tõkked, mis on tellitud, tänaseks kohale tarnitud ja asuvad ladustusaladel.
Kollo rääkis, et katsetuste on tehtud erinevate punkrite versioonidega ja praeguseks on jõutud kahe standardse lahenduseni, millest kasutusele võetakse praegusel hetkel üks.
“Praegu läheb käiku üks disain. Kaks versiooni on monoliitsem versioon ja paneelidest kokku pandav punker. Tänasel hetkel tellime paneelidest kokku pandavaid punkreid, sest neid on lihtsam transportida ja paigaldada. Aga paigaldamise pealt peaksime saama täpsemat infot, kuidas on kõige parem korraldus, et kui hiljem hakkame kogu punkrite kogusega tegelema, oleksime juba kogenumad ja oskaksime paremini tellida,” lausus ta.
Kollo märkis, et esimesed punkrid ongi tellitud ja eelladustusaladele tarnitud.
Kollo kinnitas, et eesmärk on endiselt paigaldada umbes 600 punkrit. “Me valmistame hanget ette selliselt, et tahame sellel aastal hanke välja kuulutada, nii et kõik soovijad saaksid pakkuma tulla,” ütles Kollo.
Rääkides punkrite paigaldusest, ütles ta, et esimesed lepingud on sõlmitud ja detsembris peaksid esimesed viis punkrit maasse saama.
“Teeme seda natukehaaval, sest me ei ole sellist projekti varem läbi viinud ja tahame esimeste punkrite paigaldamisega kogemust saada. Tahame näha, mismoodi see toimib ja kas hankes olnud tingimused tagavad soovitud lõpptulemuse. Nende punkrite paigaldamise pealt peaks saama palju infot selle kohta, kas meie tänane lahendus töötab,” rääkis Kollo.
Kaitseväe pioneerijaoskonna ülem, kolonelleitnant Ainar Afanasjev ütles ERR-ile, et punkrid on mõeldud ennekõike elavjõukaitseks Venemaa Föderatsiooni relvajõududes enam kasutatava 152mm suurtükimoona otsetabamuse eest.
“Shahed-131/136 (“Geraan”) puhul, mille lõhkeaine kogus võib olla 40–50 kg, oleneb elavjõukaitstus punkris tabamisnurgast. Küll aga ei ole punkrid mõeldud liugpommi otsetabamuse kaitseks,” rääkis Afanasjev.
Kollo sõnul on projekti eeldatav valmimise aeg 2027. aasta lõpp.
Balti kaitseministrid leppisid 2024. aasta jaanuaris Riias toimunud kohtumisel kokku Balti kaitsevööndi põhimõtetes.
Kaitseministeeriumi kaitsevalmiduse asekantsleri nõunik Kaido Tiitus ütles toona ERR-ile, et kaitseministeerium on kaitserajatiste teemaga tegelenud alates 2023. aasta teisest poolest ja eelnevalt on teemat arutanud Balti riikide kaitseministrid. Kaitserajatiste hind on esmahinnangul kuni 60 miljonit eurot.
Vajadus Balti kaitsevööndi loomiseks tuleneb ka NATO 2022. aasta Madridi tippkohtumisel kokkulepitust, et allianssi kaitstakse juba alates esimesest meetrist.