Eestis on mitmeid ülesandeid, mida saab täita vaid päästekopteritega. Need puudutavad otsingu- ja päästetöid, tulekustutustöid ning meditsiinilende kui kiirabivõrgustik ei suuda tagada kättesaadavust või transporditakse patsiente väiksematest haiglatest suurtesse keskustesse.
Samuti mängivad päästekopterid olulist rolli riigikaitseliste ülesannete täitmisel. Näiteks kui tõusevad õhku hävitajad, peab kopter tagama päästevõimekuse. Päästekopterid võtavad osa ka piiripatrullidest ning erioperatsioonidest.
PPA lennusalgale kuulub kolm kopterit ja kaks lennukit.
Esimese AW139 kopteri sai Eesti kätte 2007. aastal, teise 2008. aastal ja kolmanda 2011. aasta veebruaris.
Kuigi päästekoptereid on Eestil kolm, on võimekus kaks kopterit samaaegselt välja saata langenud tänaseks 20–25 protsendi peale. Kopterid vajavad sageli remonti ning vaid kõige uuemal neist on peal jäätumisvastane seade, mis omakorda jupsib.
Tehnilistel põhjustel ei ole valves olnud kopter saanud sel aasta välja lennata 13 päeval. Kui 2024. aastal jäi kehva ilma tõttu ära 16 meditsiinilendu, siis sel aastal on ilma tõttu jäänud ära üheksa meditsiinilendu, toimunud on 84.
Kopter lendab välja 15 minutiga
Aasta alguses tõstatus küsimus, kas Eesti kopterivõimekus on piisav, kuna traagilise juhtumi korral ei saanud kopter abivajajale appi minna.
Politsei- ja piirivalveameti teatel on aastaga olukord paranenud.
PPA piirivalvejuht Veiko Kommusaar rääkis, et tänaseks on saavutatud võime Tallinnast ööpäevaringselt 15 minutiga õhku tõusta ja asuda riigile vajalikke ülesandeid lahendama.
Lennubaas sai juurde nii uued lao- kui ka puhkeruumid, suurenes meeskond ning täienes väljaõpe. Tänu uutele ruumidele paikneb valves olev meeskond ööpäevläbi ühes kohas ning on valmis sealt kiirete väljakutsete puhul appi ruttama.
Kuid endiselt piiravad kopterite tegevust ilmastikutingimused.
“Lennujaamas ei ole meil abiseadmetega probleemi ka keeruliste ilmastikuoludega õhku tõusta, kuid ilm sõltub sündmuskohast, kuhu me läheme – kas ka seal on vastavad tingimused. Meie kõige suurem mure on jätkuvalt madalad pilved või jäätumisoht,” sõnas Kommusaar.
“Jäätumine on seotud sellega, et õhukihtides ilmastik muutub. Kui tekib jäätumine, muudab see kopteri lennukõlbmatuks ning kui sellel ei ole jäätumistõrjevahendeid peal, kukub kopter alla,” selgitas ta.
Kuna kopterid käivad järgemööda hoolduses, võib tekkida olukord, kus halbades ilmastikuoludes on kättesaadav vaid see kopter, millel tõrjeseadet ei ole.
“Kahtlemata peaks see [jäätumistõrje] olema standard kõigil helikopteritel, mida Eesti riik on soetanud ja tulevikus soetab, arvestades meie kliimat,” rõhutas Kommussaar.
Kui Eesti esimesed päästekopterid hankis, oli jäätumistõrje süsteem veel arengujärgus ning 2011. aastal hangitud kopter oli üks esimesi kliente, kelle AW139-tüüpi kopter taolise süsteemiga varustati.
Aeg-ajalt tekivad ka olukorrad, kus ühele ajale satuvad kaks sarnast väljakutset, kuid lennuvalmis on vaid üks kopter.
“Siis saame teha ainult ühe valiku. Loomulikult on inimelu päästmine meie prioriteet number üks,” sõnas Kommusaar. “See on kindlasti tänane miinus, et teise kopteri kättesaadavus ei ole sellisel tasemel, kus ta peaks tulevikus olema.”
Kopterid hakkavad jõudma elukaare teise poolde
Kopteri kasulik eluiga on 30 aastat. Samuti kulutavad päästetööd soolase merevee kohal tehnikat kiiresti ning Eestil on tulnud mõned olulised ja kulukad detailid vahetada välja oodatust varem.
“Näiteks rootorid pidime välja vahetama juba täna, kuigi tehniliste tingimuste järgi pidanuks seda tegema alles paari aasta pärast,” märkis Kommusaar ja lisas, et mida vanemaks kopterid jäävad, seda kriitilisemaks muutuvad hooldused ja juppide kättesaadavus.
PPA: vaja on vähemalt viite kopterit
Keerukate erioperatsioonide läbiviimiseks, kus on vaja turvaliselt mitu meeskonda korraga kohale viia, ei piisa ühest helikopterist. PPA hinnangul peaks Eestil olema vähemalt viis helikopterit ja reageerimisvõime kahest asukohast.
“Tallinnast õhku tõusmisel ei kata “kuldse tunni” reegel abi osutamisel kogu Eestit. Seetõttu näeme, et meil peab olema teine baas. Täna eelistame Läänemere paremaks katmiseks Saaremaad, kus meil on taristu olemas,” rääkis Kommusaar.
PPA opereerib ka seirelennukiga ning arvestades seiretööd, mida riik vajab, oleks ameti hinnangul hädavajalik, et neil oleks ka teine vähemalt sama võimekas lennuk kõrval.
“Tänane mitmetahuline keskkond – alates idapiiri nähtavusest kuni inimeste päästmiseni Läänemerel – on piisavalt suur ja ambitsioonikas. Et sellega toime tulla, näeme vajadust olulise võimekasvu järgi,” ütles Kommusaar.
Siseministeerium otsib rahastamisvõimalusi kopterite asendamiseks
Aasta alguses koostas siseministeerium analüüsi Eesti kopterivõimekuse kohta, kuid selle sisu ei ole avalik.
“Küll aga saame öelda, et kasutusel olevate päästekopterite peamiste võimelünkade (piiratud tehniline saadavus, pikad hooldusajad, jäätumisvastase süsteemi puudumine kõikidel kopteritel) terviklikuks lahendamiseks tuleb kõik kopterid korraga asendada,” ütles siseministeeriumi varade asekantsler Krista Aas.
Samuti tuleb ministeeriumi sõnul hinnata, kas erinevatele päästesündmustele kopteritega kiiremini ja efektiivsemalt reageerimiseks, sh kopterite reageerimisvalmiduse tagamiseks rohkem kui ühest asukohast ning kopterite tehnilise saadavuse parandamiseks, oleks vajalik kopterite arvu suurendamine.
“Riigi ülesannete täitmiseks soovime jätkata sama suurusklassi kopterite kasutamist. Jätkame ka õhusõidukite vajaduste analüüsimist ja 2026. aastal on kavas uuendada PPA lennuvõimekuse arendamise kava,” lisas Aas.
Olemasolevas riigieelarvestrateegias uute kopterite ostuks eelarvevahendeid ette nähtud ei ole. “Seega otsime aktiivselt rahastamisvõimalusi kopterite asendamiseks, misjärel oleme valmis seda ka enne planeeritud eluea lõppu tegema,” sõnas Aas.