Rahvusvaheline reitinguagentuur Fitch langetas nädala alguses Läti lennufirma Air Balticu pikaajalist krediidireitingut. Lennunduse asjatundja Sven Kukemelgi hinnangul seisab Läti riik silmitsi raske valikuga – kas teha lennufirmasse lähitulevikus suur rahasüst või mitte.
Reitinguagentuur Fitch põhjendas Air Balticu reitingu langetamist “rämpsuna” tuntud tasemele sellega, et lennufirma võlakoorem on oodatust suurem ja neil on vähem rahalist manööverdamisruumi. Lisaks teeb agentuurile muret ebakindlus kavandatava börsile mineku ümber.
Lennundusekspert Sven Kukemelk rääkis, et C-taseme reiting tähendab pikas vaates seda, et ettevõte pole praeguse struktuuriga jätkusuutlik ja midagi peab muutuma.
“Läti riik on väga raske valiku ees: kas leida viis, kuidas süstida Air Balticusse lisaraha, mis on nende majanduse jaoks äärmiselt oluline, või leida mingisugune alternatiiv. Täna on aus nentida, et ettevõte on raske valiku ees,” lausus Kukemelk.
Air Balticu rahavajaduse taga on mitu tegurit, mis üksteist võimendavad.
Kukemelk selgitas, et ühelt poolt on ettevõte laenanud turgudelt raha väga kallitel tingimustel. Teisalt on Air Balticu lennukitel probleeme mootoritega ning seetõttu seisab osa lennukipargist maas jõude.
“Need kaks asja on tekitanud olukorra, kus on kulu, sa pead lennukite eest maksma liisingumakseid ja teenindama võlakirja, aga samal ajal ei saa tulu teenida, sest lennukid istuvad maas. Vastupidi, kulud suurenevad, sest tuleb sisse võtta teiste lennufirmade lennukeid, kes lendavad nende eest. See on nõiaring, millest on jube raske välja tulla,” ütles Kukemelk.
Olukorra muudab keerulisemaks asjaolu, et Euroopa Liidus kehtivad ranged reeglid riigiabile. See tähendab, et isegi kui poliitiline tahe raha eraldamiseks oleks olemas, on juriidilised võimalused piiratud.
Air Baltic ise kinnitas ERR-ile, et nad tegelevad aktiivselt kulude kärpimisega ja loodavad, et mootorite ja varuosadega seotud probleemid järgmisel aastal leevenevad.
Lennufirma plaanib iseenesest järgmisel suvel Tallinnast avada uusi liine nii Ateenasse, Hamburgi kui ka Viini. Kopenhaageni ja Müncheni suunal aga tihendatakse graafikuid.
Ka Kukemelk kinnitas, et Air Balticul on praegu piisavalt raha, et kõik oma arved ära maksta ning lennufirma rahakott tühi ei ole. Samas märkis ta, et kui Läti riik peaks lennufirmasse raha juurde süstima, siis võib olukord ühel hetkel eestlaste jaoks muutuda.
“Läti senine peaminister on paar korda ka välja öelnud, et miks peaksid lätlased ülal pidama lennufirmat, mis lendab Leedust ja Eestist. Ehk siis kindlasti satuks surve alla otselendude arv Eestist. Praegu on Air Balticul suurim arv otselende Talilnnast. See on midagi, mida ilmselt ka Tallinna lennujaam jälgib väga aktiivselt,” lausus Kukemelk.