Poola valitsus soovitas oma kodanikel hoiduda Valgevenesse reisimisest ja kutsus seal juba viibivaid poolakaid üles riigist viivitamatult lahkuma, viidates regioonis kasvavatele pingetele.
“Julgeolekuolukorra järsu halvenemise, piiride sulgemise või muude ettenägematute asjaolude korral võib evakueerimine muutuda oluliselt raskemaks või isegi võimatuks,” märkis Poola välisministeerium valitsuse veebisaidil tehtud avalduses. Ministeerium viitas ka Poola kodanike korduvatele meelevaldsetele vahistamistele Valgevenes.
Poola valitsuse üleskutse tuleb ainult päev pärast seda, kui riik teatas, et taasavab Vene-Valgevene ühisõppuste ajal suletud piiri Valgevenega.
Väljaanne The Kyiv Independent märkis, et hoiatus avaldati NATO ja Venemaa vaheliste pingete kasvu ajal, mis on tingitud Venemaa-poolsetest õhuruumi rikkumistest regioonis, kus viimase kuu jooksul on Venemaa droonid sisenenud Poola, Rumeenia ja võimalik, et ka Taani õhuruumi ning Vene sõjalennukid lennanud Eesti territooriumi kohal.
USA äriuudiste kanal Bloomberg teatas neljapäeval, et Euroopa diplomaadid Moskvas hoiatasid sel nädalal Venemaad, et NATO on valmis reageerima edasistele õhuruumi rikkumistele jõuga, sealhulgas Venemaa lennukeid alla tulistama.
Väljaanne EurActiv.com teatas aga neljapäeval Poola valitsuse plaanist hakata ilma NATO ja Euroopa Liidu heakskiitu ära ootamata alla tulistama ka Ukraina kohal lendavaid objekte, mis võivad Poolat ohustada.
Kavandatava seadusemuudatusega saab sõjavägi rohelise tule Venemaa droonide allatulistamiseks ka Ukraina kohal, taastades sellega 2022. aasta seadusega kaotatud kiirreageerimisvolitused. Kaitseministeeriumi poolt juunis esitatud eelnõu peaks Gazeta Wyborcza teatel läbima parlamendis kiirmenetluse, märkis EurActiv.
Algselt lubas seadus presidendil valitsuse taotlusel lubada vägede paigutamist välismaale sellistel juhtudel nagu relvastatud konflikt, rahuvalve, terrorismivastane võitlus või evakueerimine. Kuid 2022. aastal – päev enne Venemaa täiemahulist sissetungi – muutis toonane Õiguse ja Õigluse partei (PiS) valitsus seda, et see nõuaks NATO, EL-i ja välisriigi heakskiitu, kus Poola väed tegutseksid. Venemaa mõju uurimise komisjon kritiseeris hiljem muudatust, öeldes, et see võttis Varssavilt õiguse iseseisvalt tegutseda Ukrainast või Valgevenest saabuvate droonide vastu.
Praegune valitsev koalitsioon plaanib need piirangud kaotada põhimõttel “kõigepealt tulista, seejärel küsi”, andes sõjaväele ohtudele reageerimiseks rohkem paindlikkust. Gazeta Wyborcza andmetel peaks parlament menetlema kaitseministeeriumi juunis esitatud muudatusettepaneku eelnõu kiirendatud korras.
Mäletatavasti ütles ka Poola välisminister Radek Sikorski sel nädalal ÜRO Julgeolekunõukogus, et Venemaa ei peaks hädaldama, kui nüüd tema teiste riikide õhuruumi sattuvaid lennuvahendeid hakatakse alla tulistama.
Poola tulistas septembri alguses alla mitu arvatavat Vene drooni, mis sisenesid tema õhuruumi. See on esimene kord, kui NATO liige on Ukraina sõja ajal Venemaa sõjavahendeid tulistanud.
Kuigi Valgevene ei ole otseselt seotud Venemaa agressioonisõjaga Ukrainas, on riik kogu sõja vältel toetanud Venemaa vägede liikumist. Täismahulise sissetungi alguses lubas Valgevene oma territooriumi kasutada Venemaa baasina Kiievi vallutamiseks pealetungiga põhjast.
Üle-eelmisel nädalal võõrustas riik pingelises keskkonnas Venemaa-Valgevene sõjaväeõppuste Zapad-2025 ajal Venemaa vägesid.