„Juba 2014. aastast alates on Eesti riigistruktuurid töötanud selle nimel, et hoiu-laenuühistute tiibu kärpida. Just siis hakkasid hoiu-laenuühistud meie Tartu Hoiu-laenuühistu eestvedamisel väga tugevalt kasvama ja pankadele kanna peale astuma,“ meenutas Roos sotsiaalmeedias.
Tema hinnangul kasvas nende vastane viha eriti suureks 2022. aasta lõpus, mil rahandusminister Annely Akkermanni eestvõttel käidi välja hoiu-laenuühistute likvideerimise eelnõu. „Sellele anti avapauk ulatusliku hoiu-laenuühistute vastase meediakampaaniaga, mis ei põhinenud faktidele, vaid totaalsele hirmutamisele. See meedias hirmutamine kestis mitu nädalat ja pani osad liikmed nii meie ühistust kui teistest ühistutest põgenema,“ lisas ta.
Roos oli ka nördinud, et kuigi tema HLÜ-sse kuulub tuhandeid inimesi, ei usaldatud talle riigikogukohta. „Andro Roos ja Märt Riiner asusid otsustavasse võitlusesse meie ja teiste hoiu-laenuühistute säilimiseks. Tegime seda nn müts näpus ametkondades käies ja suheldes, kuna hoolimata sellest, et Tartu Hoiu-laenuühistus on peaaegu 5000 liiget, ei pidanud suurem enamus meist/neist heaks meie ühistu juhtkonna poolt ülesseatud riigikogu liikme kandidaati Andro Roosi riigikogu liikmeks valida.“
Ta loetles üles ka erinevate ministrite plaanid, mis pärssisid nende tegevust. „Võitlesime ja elasime üle Mart Võrklaeva (reformierakond) veel hullemaks keeratud likvideerimise plaani,“ lisades juurde, et suudeti vastu seista ka Jürgen Ligi jätkatud ühistute hävitamise plaanile. „Meie selja taga oli üksmeelselt ka Eesti Hoiu-laenuühistute Liit ja teised hoiu-laenuühistud. Aga ühistutevastaselt meelestatud reformierakondlikul koalitsioonil on riigikogus masendav enamus ja tänaseks on hoiu-laenuühstuid kaotada sooviv eelnõu läbinud riigikogus kaks lugemist ja ootab kolmandat ja lõplikku, et saada seaduseks,“ avaldas Roos.
Ta oli pettunud, et hoolimata korduvatest üleskutsetest liikmetele oma ühistu eest seisma ka poliitiliselt, inimesed seda ei teinud. „Poliitika kaudu oli ja on ainuvõimalik päästa ühistuid „riigi“ ja pankade omavoli eest, sellest said vist aru vähesed,“ märkis ta.
See on ka tema sõnul üks põhjustest, miks ta sellise otsuse tegi.
„Loen sellest välja umbusaldust juhtkonna tegevuse vastu ja toetust tänase valitsuse tegevusele, mis on üks oluline kaalutlus meie tagasi astumiseks,“ selgitas Roos. Avalduse lõpus avaldas ta lootust, et tema tagasiastumise järel valitakse Tartu Hoiu-laenuühistule teovõimeline ja pädev juhtkond, kes sama energia ja ennastsalgavusega suudab Tartu HLÜd edasi viia nagu Roos olevat seda teinud kõik need pea 20 aastat. „Soovitan aga allesjäänud nõukogu koosseisu liikmetel üldkoosolekul täielikult taandada ja valida täiesti uued juht- ja kontrollorganid, kuna muidu võtavad meie raske tööga loodud ühistu üle saamamehed, kellel on ärihuvid nii Eesti Ühistuenergia tegevuses kui oma tasumata laenude mahasaamisel ja ebamugavate kohtuvaiduluste lõpetamisel.“
Kommentaariumis lubas Roos, et hakkab lõpuks rääkima avalikult asjadest nii nagu need on. „Mina saan hakata ühistu(te) toetuseks välja ütlema seda, mida minu staatus juhatuse liikmena ei võimaldanud.“
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
Saada
Kommenteeri
Loe kommentaare (2)